Lugupeetud pr president, 

Teie kinnitus eesti meedias ja ka Vene ajakirjanikele: „kui meie piirileping saab ratifitseeritud, siis ma olen kindlasti valmis minema Moskvasse ja tänama selle eest.” Enne kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, ei pidanud mitte keegi, ei Eestis ega mujal, vajalikuks muuta Tartu rahulepingusse kirjutatud Eestit Venemaast eraldava riigipiiri paiknemist.

Teades, et Tartu rahuleping on ikka kehtiv, on ülimalt hämmastav, et Eesti Vabariik allkirjastas veebruaris 2014 uue, Venemaa poolt dikteeritud, riigipiiri lepingu ning et Teie selle lepingu ratifitseerimist Eestile väga kiiduväärseks peate. Ometi peaksite teadma, et: Eesti Vabariigi põhiseaduse §2 sätestab, et „Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik”; sellest tervikust on riigivõim väga energiliselt tegutsedes alates aastast 1994 tahtnud 5,2 protsenti kinkida Vene Föderatsioonile; nii kinkimist kui kinkimise avalikustamata põhjust on heaks kiitnud Vabariigi valitsus, riigikogu, president, õiguskantsler, Kaitsepolitseiamet ja Riigiprokurör. Eesti Vabariigi hääleõiguslikel kodanikel on kindlasti õigus järeldada, et kõik eespool loetletud riigivõimu esindajad on kirjaoskavad isikud, ilmselt piisavalt teadlikud ka eestlaste ajaloost. Ning sellest, et Tartu rahulepingus kinnitas Venemaa, et loobub igavesti kõigist õigustest, mis Venemaal kunagi on olnud eestlaste maa ja rahva üle.

Tartu rahulepingus määratud riigipiir oli kuni suveni 1940 looduses nõuetekohaselt demarkeeritud ning selle paiknemist ei olnud vaidlustanud mitte ükski riik ega riikide ühendus. Tartu rahulepingu ja Eesti idapiiri paiknemise pädevust kinnitas ka aastal 1939 NSV Liidu ja Eesti Vabariigi vaheline vastastikuse abistamise pakt, mis lubas Eestisse paigutada Nõukogude Liidu sõjaväe üksusi ning milles Nõukogude Liit kohustus need Eestist tagasi viima kohe pärast sõjaohu möödumist. 

Suvel 1940 Nõukogude Liit okupeeris Eesti. Peagi moodustati Moskva korralduste kohaselt Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ning määrati selle ja ülejäänud Nõukogude Liidu vaheline piiri paiknemine. Pärast seda, kui de jure staatuses eksisteerinud Eesti Vabariik oma iseseisvuse ennistamist oli deklareerinud augustis 1991, jäi Eestit Venemaast eraldama kontrolljoon, mis paiknes seal, kuhu Nõukogude Liit oli selle paigaldanud Eesti maaala vähendavalt. 

Justkui välk selgest taevast kadusid aastal 1994 kõigi Eesti iseseisvuse ennistajate ajudest teadmised sellest, mis eestlaste ja Eesti Vabariigi maa-alaga olid juhtunud aastate 1920 ja 1991 vahel. Justkui Kremlist tulnud käsu kohaselt hakkasid kõik riigivõimu ja selle kontrollimise

ametid veendunult kinnitama, et Eesti Vabariigil on riigipiiri leping Venemaaga sõlmimata. Riigivõimu absurdset arvamust hakkasid heaks kiitma ka kõik peavoolu meedia väljaanded.

Lisaks põhiseaduse vastaselt maa-ala võõrandamisele on veebruaris 2014 allkirjastatud lepingus jäetud nimetamata, et Tartu rahulepingus määratud piiri paiknemist on muudetud. Too leping on seega sihilikult sõnastatud, nagu Eesti oleks Nõukogude Liidust lahkunud ja end augustis 1991 iseseisvaks kuulutanud uus riik. Selle valeliku arvamuse tühistamine vajab mitte Moskvasse minemist, vaid tolle lepingu viivitamata denonsseerimist. 

Kuna Teie, lugupeetud pr president, olete ekslikult Venemaa tänamist eriti vajalikuks pidanud, siis peaksite esimesena ka oma rahvale selgitama, mis või kes sundis Eesti nimel toimijaid valelikult kinnitama veerand sajandi vältel kuni veebruarini 2014, et: Eestil ei ole Venemaaga riigipiiri lepingut; miks too Venemaa poolt dikteeritud kinkeleping Eesti Vabariigi poolt allkirjastati; miks seda reeturlikult sõlmitud piirilepingut ei ole veel denonsseeritud ning millal seda tehakse.

Austusega,

Harri Kivilo,

Eesti Vabariigi kodanik alates aastast 1929.

Avalik kiri ilmus Kanada Eesti Elus 25. mail 2018

Details

Published: June 11 2018

Sellele üritusele ilmunud koondise liikmed on pildile salvestatud järgmiselt: Vasakult 3. rida: vil! Boris Auksmann, vil! Heino Nurmberg, vil! Rein Taagepera, confr! Jaan Taagepera, vil! Olav Padjus, vil! Felix Veski, vil! Mati Laan, vil! Valdur Kaskla. 2. rida: olderman vil! Hendrik Leesment, scriba vil! Edgar Kaskla, senior vil! Uve Sillat, laekur confr! Andres Ruetman, vil! Arvo Kaskla. 1. rida, rebased: James Martin Pallo, Karl - Erik Leesment, Kristian Thomas Kaskla, Loit Peter Kaskla ja Artur Rehi. Foto: Enn Auksmann. 

Kuna soov oli EV 100. aasta tähistamist liita meie tegevusse, korraldati perekondlik kokkutulek LA Eesti Majas. Mõnus koosviibimise miljöö loodi peakõnega lp. vil! prof! Rein Taagepera poolt, korralikult kaetud peolaua söökide ja jookidega ning Rotaliale traditsiooniliselt mitmete sõnavõttude ja cantuste laulmisega.

Details

Published: June 11 2018

Tänavuse Pärimuspäeva korraldas 2. juunil Lakewoodi Eesti Majas Washingtoni Eesti kool. Kokkukogunenuid rõõmustas Eestist tulnud Võlumaa lasteetendus “Kessu ja Tripp”. Lisaks said lapsed osaleda pärimusmängudel ja töötubades, kus sai valmistada sõbrapaelu ja paberist lilli. Fotod: Lakewoodi Eesti Maja Facebook

Details

Published: June 11 2018

2019. aasta septembris möödub 75 aastat massilisest eestlaste põgenemisest naasva Nõukogude terrori eest.

Details

Published: June 11 2018

Mai lõpus stardib USA poole teele rekordilised 346 Southwestern Advantage programmis osalevat Eesti tudengit, et siin ukselt uksele hariduslikke raamatuid müüa ning õpinguteks raha koguda. 

Details

Published: June 04 2018

Seekordne õppeaasta toimus New Yorgi Eesti Koolis kirjanduse tähe all. Aasta alguses sai iga klass omale nime mõne vahva eesti lasteraamatu järgi. Nii olid koolis sel aastal Krõllid, Pokud, Lotted, Sipsikud, Naksitrallid, Triinud-Taavid, Salaseltsilised ja isegi Kalevipojad. 

Külli Jürgensoni fotod

Details

Published: June 04 2018

6. mail kutsus Bostoni Eesti Kool (BES) endale külla Connecticuti Kooli (CT). Koolipäev algas kell 2pl ja lõppes kell 5pl. Koolipäeva alustati tutvumisega, milleks oli muusikaõpetaja Jeffers Engelhardt ette valmistanud folklaulud ja -tantsud. Ühistes tantsudes osalesid nii lapsed kui ka täiskasvanud. Lõbu ja nalja oli palju.

Details

Published: June 03 2018

Roman Toi võis ilmuda kontserdi eelproovile, kus ta koor ilusti ülesrivistatud, lüüa esimese laulu lahti, ja nelja takti järel hõigata üle koori: ”Oi! Lapsed! Tore! Milline kõla! Oi! Näeme tunni aja pärast kontserdil!” Ning lahkus sooja naeratusega lavalt. Tähendab – ei mingit närvilist tänitamist, koori viimast vintsutamist. Vaid puhas inspiratsioon laulu- ja esinemisrõõmuks.

Details

Published: May 30 2018