Vaba Eesti Sõna esileht 3. oktoobril 1991.a.

 

Tähistasime Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäeva 20. augustil. 

 

Noorele vabariigile on see märkimisväärne iga. Eestit võib nooreks pidada seetõttu, et kuigi iseseisvumisest on nüüd üle 100 aasta möödas, teame, et arvestatav osa sellest ei kulgenud iseseisvuse tähe all, vaid okupatsiooni all.

Eesti on selle viimase 30 aastaga uskumatult palju saavutanud.

 

Ta on ennast vabastanud Venemaa rublast ja hiljem vahetanud Eesti krooni euro vastu, ta on ümber korraldanud kaubandust ja muud, mis Nõukogude ajal sidus Eestit Nõukogude Liiduga. 

 

Eestlaste SKP ehk GDP  inimese kohta tõusis kõvasti viimase 25 aasta jooksul – 1995. a. see oli $6,456, aga 2020 a. juba $38,395.

 

Aastatest 1994 kuni 2016 tõusis eluiga 66 aastast 77 aastani. 

 

Lisaks on Eesti kehtestanud demokraatliku valitsussüsteemi ja läbi viinud mitmeid üleriiklikke valimisi.

 

Ta on nime endale teinud infotehnoloogiaga kui e-Estonia – ja veel palju muud. Need on märkimisväärsed saavutused.

Samas on aga ka muresid. Inglise keele mõju eesti keelele on nii suur, et mure on tekkinud eesti keele tuleviku pärast.

 

Sündimus ei ole küllalt suur, et rahva tulevikku kindlustada. Osalt selle tõttu on eestlaste arv oma kodumaal, kuigi see on kasvanud, ikka veidi alla 70%;  esimese vabariigi ajal oli see 88%.  Sõda muidugi tegi oma töö.  

 

2019 a. elas vaesuses 20% rahvastikust, kuid positiiivselt vaadates oli viimasel aastal Eesti ainus riik Euroopa Liidus, kus vaesuse oht veidi vähenes.

Statistikat võib veel palju tsiteerida.

 

Mida see kõik näitab, on et Eesti on oma koha võtnud teiste arenenud, demokraatlike riikide seas. Temaga arvestatakse, ta on liitlane, ta on edukas mitmes sfääris.

Tal on omad saavutused ja mured, nagu kõikidel riikidel, ja see on normaalne.

Üks generatsioon on üles  kasvanud selle 30 aasta jooksul.

 

Nad ei elanud nõuka ajal ja nende silmad vaatavad väljapoole, ja nad võrdlevad Eestit teiste riikidega. Nad reisivad, õpivad välismaal.  Aga suurem osa tuleb tagasi kodumaale.

 

Loodame, et nad saavad kasutada oma välismaa kogemusi Eesti heaks ja aitavad kindlustada, et järgmised 30 aastat on sama edukad kui viimased 30.

Palju õnne, Eesti!

Marju Rink-Abel
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees

 

Vaba Eesti Sõna esileht 29. augustil 1991.a.