Washingtoni Markuse kogudus, vaatmata kahanenud liikmeskonnale ja korralise pastori puudumisele, tegutseb aktiivselt ja elujõulisena edasi. Et see nii on, seda sai näha koguduse korraldatud Eesti Vabariigi 94. aastapäeva jumalateenistusel ja aktusel pühapäeval, 26. veeb-ruaril 2012. Markuse koguduse kodukirikusse, Calvary Lutheran Church (Silver Spring, MD), kogunes roh-kesti rahvast pidulikest üritustest osa saama. Kohale tulnud oli ka kena grupike pisemaid kaasmaalasi, kelle sealolek mõjus kui puhang värsket õhku.  Jumalateenistus  Jumalteenistusel teenis vikaarõpetaja Nelli Vahter Chicagost. Orelil oli koguduse organist Silvi Valge.  Baltimore-Washingtoni segakoor esitas Mati Tammaru juhatusel kaks laulu: Ta nimi Issand (William J. Gaither) ja Auväärne haldaja (Urmas Sisask).     Aktus  Aktuse keskpunkt oli Eesti  kaitsenõuniku Ühendriikides Kristjan Priki aktusekõne.  Oma ettekandes tõi hr. Prikk esile Eesti saavutusi ja kirjeldas tema arengusuunda viimase 20 aasta de facto iseseisvusaastal, mainides muu hulgas järgmist: 1) Eestist on saanud usaldusväärne NATO liige. 2) Euroopa Liidu liikmesriigina on Eesti “järjest enam muutumas n.ö. tavaliseks korralikuks Euroopa riigiks. Järjest rohkem nähakse meid koos Põhjamaadega.” 3) “Koostöö Ameerika Ühendriikidega on järjest tihenev.”  4) “Eestis on viimastel aastatel nii noored kui vanad pöördunud paljudes asjades tagasi oma juurte juurde.”  Näiteks, on rohkesti rahvamuusika festivale; eesti mustrid kaunistavad riideesemeid; restoranid pakuvad üha enam eesti toite.   Ega unustanud hr. Prikk andmast tunnustust välis-eestlastele, kelle “rolli Eesti asjade üleval hoidmisel läbi pikkade okupatsiooniaastate on võimatu ülehinnata.” Samas aga tegi ta meile ülesandeks “läbi oma kongresmenide ja senaatorite  … kaasa aidata Eestile oluliste küsimuste mõjutamisel.”  (Kristjan Priki kõne on ära toodud täies ulatuses Vaba Eesti Sõna veebilehel vabaeestisona.com).  Üllatusesineja Meelis Jõesaar mängis kaks Chopini klaveripala: Fantaasia-eksprompt cis-moll op. 66 ning lisapalaks Etüüd nr. 10 c-moll ehk "Revolutsiooniline etüüd."   Seni paljudele veel tundmata noor pianist on lõpetanud Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli klaveri alal. Oma igapäevast leiba teenib ta arvutiteadlasena.  Aktusel esines ka Baltimore-Washingtoni segakoor esitades laulupõimiku Karl August Hermanni lauludest.  Lühikese ja sisuka avasõna ütles ERKÜ president Marju Rink-Abel. Teadustaja oli selle ala vilunud veteran Gunnar Paabo. Pärast aktust ootas kõiki mõnus kohvilaud.  Hästi korraldatud rahvuslik pärastlõuna tugevdas meie sidet Eestiga ja ühtlasi sobis kokku Washingtoni Eesti Seltsi järgmisel päeval korraldatud üritusega Eesti saatkonnas Washingtonis.     Liina Keerdoja