Baltimore Eesti Seltsi 11. veebruari aastakoosolekul  teatas selle kauaaegne juhatuse esimees Toivo Tagamets oma otsusest juhatuse koosseisust lahkuda.  See teade tuli meile kõigile ootamatult ja äratas meis kahetsustunnet, et säärane töökas, kohusetruu ja sõbralik inimene meie siinsele ühiskonnale nii olulise ametikoha maha on pannud. Kuid, olles ise seda ametit seitse aastat pidanud, saan  hästi aru, et 21 aastat selles töös on igaühele rohkem kui küllalt. Seltsi juhatuse esimehe koht ei ole võimupositsioon, kus ütled teistele mida teha, vaid amet, kus lööd käed külge kõigele, mis vajab tegemist.  See on ka amet, kus kõigis ettevõtmistes tuled kohale esimesena ja lahkud viimasena ning kus kõik, mis tegemata on jäänud või  valesti tehtud, on Sinu viga. Seepärast ei ole selle ameti peale palju soovijaid. Kuid iga organisatsioon vajab juhti. Ja kui Baltimore Eesti Selts, peale oma kompetentse esinaise pr. Meeta Liivi siit ilmast lahkumist, hädasti uut juhti otsis, oli Toivo see, kes, vaatamata oma elukoha kaugusele Baltimorest, nõustus seda  ametit oma peale võtma.  See oli aeg, kus Eesti Vabariik oli just uuesti sündimas ja tekkis ühendus kodumaa rahvaga ning sealsete organisatsioonidega ja hiljem ka siinse Eesti saatkonnaga. Meie tegevus elustus märgatavalt. Toimusid üritused, kus osalesid kodumaa esinejad ja tehti kinoõhtuid, kus näidati uusi, vaba kodumaa filme. Ka Eestit abistava Marylandi Rahvuskaardiga tehti koostööd ja korraldati ühiseid üritusi. Hoogsalt jätkus ka meie endine tegevus, kulmineerudes ülemöödunud aastal Baltimore Eesti Seltsi 75. aastapäeva pühitsemisega. Seda vabatahtlikku tööd tegi ja juhtis Toivo eeskujulikult oma professionaalse töö ja paljude huvialade kõrval. Seejuures oli kõige silmapaistvam tema silmapaistmatus.   Võiksin  veel palju temast, tema ühiskondlikest teenetest ja isiklikest huvidest rääkida, kuid jäägu see teiseks korraks. Ütlen vaid, et Baltimore Eesti Seltsi esimehena näitas ta oma kohusetruud ja väsimatut pühendust eesti rahvale ja meie siinsele ühiskonnale.  Kuid ajaratas veereb ja viimaks tuleb aeg, kus igaüks meist peab oma ameti maha panema, kas vanaduse väsimusest või oma tegevuse uuele suunale seadmiseks. Nähes Toivo väsimatut energiat, arvan, et tema puhul juhtus viimane. Toivo lahkudes ei  jäänud Baltimore Eesti Selts siiski ilma juhita, sest selle ülesande  on oma peale võtnud  kauaaegne Seltsi juhatuse ja mitme teise kohaliku eesti organisatsiooni  aktiivne liige Lea Kiik. Ei ole kahtlust, et ka tema, koos teiste võimekate Seltsi juhatuse liikmetega, selle, üle 75 aasta püsinud Baltimore eestluse kantsi tegevust käigus hoiab. Selleks soovime Sulle, Lea ja kõikidele teistele  juhatuse liikmetele jõudu ja edu teie olulises töös! Sulle, Toivo, kuulub aga meie kõikide  lugupidamine ja tunnustus Sinu suure panuse eest meie ühiskonnale ning südame põhjast meie siiraim tänu! Fred Ise