Kui Eesti valitsuse kabinetiistungil arutleti, kas sünnijärgse kodakonsusega isikutele lubada topeltkodakondsust (VES 28. juuni 2012), siis samal teemal oli ka pikem arutelu Rahvuskomitee korrapärasel juulikuu juhatuse koosolekul. Välismaal elavate eestlaste ja Eesti päritolu inimeste arv on ligi 200,000, sellega võiks olla  väliseestlastel suur mõju Eesti vabaduse kindlustamisel. Väliseestlane, omades Eesti kodakondsust, saab anda oma  hääle – ja see hääl võiks kõlada võimsalt. Kui aga siseminister Ken-Marti Vaher leiab enda analüüsis, et topeltkodakondsust mitte lubada, siis kaovad ka need hääled. Artikkel nimetab, et ta peab seda küsimust uurima ja enda analüüsi sügisel valitsusele esitama.   Rahvuskomitee juhatus toetab välisminister Urmas Paeti seisukohta, et kui inimesel on sünnijärgne Eesti kodakondsus, siis see jääb talle igal juhul, ka siis kui ta omab ühe teise maa kodakondsuse. Küsimus puudutab neid, kes on sündinud viimastel aastakümnetel, kes vastasel juhul peavad otsustama 18-aastaselt, kumba kodakondsust soovivad, kuid mitte mõlemaid sünnijärgseid kodakondsusi.  Rahvuskomitee seisukoht on, et säilitada kehtiv topeltkodakondsus neile, kes seda soovivad. Juhatus arutas ka häirivaid vene keele tarvitamise küsimusi, mis on üles kerkinud Lätis ja Ukrainas. Oli hääletusel, kas teha vene keel riiklikuks keeleks, mis hääletati maha Lätis, kuid sai positiivse hääle Ukrainas, mille üle seal protesteeritakse. Selline hädaoht eksisteerib ka Eestis. Üheks Rahvuskomitee sihiks on reageerida sellistele kriitilistele asjaoludele. Ülle Ederma