Kes oleks võinud arvata, et RAKSu minna on nii tore! Samuti on tore sõnademäng laagri nime kulul. Õnneks riidu keegi ei läinud, aga tantsitud sai nii, et varbad villis. Viies RAKS laager toimus 31. augustist kuni 3. septembrini Kanadas Toronto lähedal Jõekääru laagrialal Udoras. Laagri korraldas Toronto rahvatantsurühm Kungla ja leidis aset kolmandat korda Kanadas (kaks korda on laager toimunud USA poolel). Suurem osa “laagrilapsi” oli juba reede hommikul kohal, aga oli ka neid, kes pidid tööpäeva Torontos lõpule viima ja jõudsid laagrisse õhtupoolikul.  Pikalt käsi taskus ei hoitud ja harjutustega hakati kohe pihta, vaatamata kas kõik olid kohale jõudnud või mitte. Formaalsed tantsutunnid algasid laupäeva hommikul ning rahvas jagati kolme gruppi.  Vilistlaste grupis olid tantsuveteranid nii Kunglast kui ka väljaspool Kanadat. Nende juhendajad olid Raivo Erm (Eestist) ja Reet Marley (Toronto). Algajate grupiga töötasid Liisi Vanaselja (New York), Rita Mändla (Eestist) ja Liina Lillipuu (Eestist) ning eliitgrupi võtsid korda mööda enda hooleks samuti Rita Mändla ja Liina Lillipuu. Roland Landing (Eestist) õpetas meestele enda seatud vahva mehise tantsu. Kortsu tõmbasid (st. pillimehed olid) Allan Liik ja Charles Kipper. Kahe päevaga õpiti selgeks vähemalt 3-4 uut tantsu ja esmaspäeva hommikuks ei liikunud ükski hing sama tempoga kui laagri alguses. Kõik õpitud tantsud tulid esitusele RAKS tantsupeol, mis toimus pühapäeva pealelõunal kohale tulnud publiku rõõmuks. Võideldes 30 kraadise kuumuse, villaste rahvariiete ja mitmete hüppeliigeste ja põlvede vigastus-tega lennutasid kõik linalakad ennast hingetuks, aga hing jäi kõigile siiski sisse. Energiat jätkus hiljemakski, kui köögis peeti Sõlekese tantsijate nõudepesemise ajal maha sajandi suurim köögipidu. Siin tuleb tänud edasi anda köögipersonalile, kes kõigil energia taset üleval hoidsid: aitäh Kristina Kald, Katrin Kütti-Otsa, Tuula Heinar ja Paul Lillakas! Igal õhtul oli ka saun kuumaks köetud ja selle eest lähevad tänusõnad saunamehele Toomas Marleyle. Samuti toimusid õhtuti vinged külapeod, kus peale päevast tantsimist tantsiti edasi ja väsimatult. Laagri jooksul toimus peale varvastel keerutamist ka muud toredat tegevust. Üks lõbusamaid oli Kungla tantsija Monika Kastelicu poolt korraldatud metsamäng (mis oli samal ajal tutvumismäng), mille jooksul sõlmiti palju uusi sõprusi. Facebook kubiseb siiamaani sõbrataotlustest. Harjutuste vahepeale mahtus aega ka ujumiseks, mis oli päikese ja kuumuse käes väga teretulnud. Suplejatel hoidis silma peal Jõekääru endine kasvandik, nüüd vetelpäästja, Anneliis Põldre. Lõbus laager jõudis lõpule esmaspäeval, 3. septembril viimaste tänusõnade ja perekonnavalsiga. Ameerikast tulnud sõbrad hakkasid juba varakult piiri poole veerema, Eesti tantsijad sõidutati bussiga lennu- või bussijaama Torontos ning kohalikul rahval ei jäänud ka muud üle kui koju minna. Autori viimased tänusõnad TERR Kungla juhatuse nimel lähevad veel järgmistele: Raja Raudsepp, kes otsis kõigile Eesti külalistele Torontos kodu. Miku Linkruus, kes tegi kõiki asju, mis vajasid tegemist. Eerik Valter, kes lõi laagri jooksul mitmes tegevuses käed külge ning hoolitses laagriala eest. Peeter Põlde, fotograaf, kelle pildid ripuvad EE veebil.  Erilised tänusõnad Jõekääru Suvekodu Seltsile ja Eesti Sihtkapitalile Kanadas (ESK). Ilma ESK toetuseta ei oleks RAKS saanud toimuda. RAKS V oli organiseeritud järgmiste inimeste poolt: Kungla esimees Andres Kolga ja Taimi Hooper ning neid abistasid Kungla juhatuse liikmed Tiina Hiis, Elin Marley, Killi Mirka ja Peeter Nieländer. Veelkord suur tänu kõigile kes tulid laagrist osa võtma ja kes aitasid RAKSu läbi viia. Jääme pikisilmi järgmist laagrit ootama! Toronto lehe Eesti Elu veebil, www.eestielu.ca, on ka fotogalerii “Muljed ja meenutused, RAKS V“ artikli juures, mille kaudu saab laagrist hea ülevaate.   Killi Mirka