23. veebruaril tähistas New Yorgi Eesti kogukond koos sõpradega Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva Manhattanil East 35. Tänava kirikus. Oma kohalolekuga austasid aktust Eesti peakonsul USAs härra Sten Schwede ning Eesti suursaadik USAs Marina Kaljurand peredega. Esimesena kõneles praost Thomas Vaga prohvet Jeremiah sõnadega: “Valasin pisaraid küüditamiste ja surma üle, aga Jumal andis julgustust sellele rahvale.” Hr Vaga võttis selle lõiguga kokku ka eestlaste kannatuste aastad.  1991. aastal jõudsime taas vabaduse väravate juurde. ”Hinnakem siis oma vabaduse tagasisaamist,” on sõnum meile kõigile, ent see kipub vahel argitoimetustes ununema.  “Oli julguse, hirmu ja leina aegu,” jätkas praost Vaga. Ta meenutas, kuidas veel okupatsiooni ajal viis ta piibleid Leningradi, et tagakiusatutele lohutust tuua. Mäletan ise, et 1980. aastatel ei olnudki Eestis poest piiblit võimalik osta – need oli defitsiit. Ilusa pruuni nahksete kaantega piibli sain oma kodukandi Saarde koguduse kirikuõpetajalt legendaarselt Elmar Salumaalt.  Nüüd USAs elades nõustun praost Vagaga, et väga mõnus on Eestisse saabudes lennukiaknast oma ilusat maad vaadata. Oma esinemise lõpetuseks palus praost Vaga õnnistust Eesti kaitsevägedele, koolilastele ja peokorraldajate ning -esinejatele. Traditsioone järgides luges tervitussõnad ette dr. Toomas Sõrra, New Yorgi Eesti Haridusseltsi esimees. Omal muhedal moel kutsus ta üles saalisolijaid kaasa mõtlema: “Kui paljud teist olid olemas 1991, mil Eesti taas vabaks sai,” küsis ta. Enamus noogutas. Dr. Sõrra rääkis, et seekordne aastapäeva aktus on veidi teistmoodi korraldatud: kõned olid lühemad ja laule rohkem. Õhkkond tunduski hea ja kerge. Siiski pani ta kõigile südamele, et me ei unustaks Eestit ja hoiaks end ikka kursis sealtoimuvaga, kuna “lõppude lõpuks oleme ka eestlased, mis sest, et elame USAs.”  Tervitused USA Lääneranniku eestlastelt luges ette härra Mati Otsmaa, ärimees ja start-up firmade looja, kes käib New Yorgis vähemalt korra kuus. Hr. Otsmaa kutsus kõiki Lääneranniku Eesti päevadele, mis toimuvad selle aasta juuni lõpus San Fransiscos. Oodata on ligi 1000 osalejat üle kogu maailma. Kesklinna hotellid pakuvad soodushinnaga majutust. Üheks tõmbenumbriks on malematšid meister Jaan Ehlvestiga. “Lihtsalt tulge kohale,” kutsus hr. Otsmaa.  Aktuse peakõneja Eesti suursaadik USAs Marina Kaljurand oli kindlasti oodatuimaks esinejaks. Kuna saalis viibis palju neid, kelle igapäevane keel on inglise keel, siis kõneles proua Kaljurand vaheldumisi nii eesti kui inglise keeles. Kõlama jäid mitmed luuleread. Suursaadik alustas eksiilis elanud Kalju Lepiku lootusrikaste ridadega: “Me kestame üle aja,” ning  vaatas ettepoole Eesti vabariigi 100. sünnipäevale, millele peaksime üsna varsti mõtlema hakkama. Suursaadik Kaljurand viitas ka president Toomas Hendrik Ilvese traditsioonilisele uueaasta kõnele: “Me eestlased peaksime korraks mõtisklema selle üle, kas sellist Eestit me tahtsimegi ja mida saaksime paremaks teha.”  Meie kõigi moto peaks olema: “Mitte viriseda ega kannatuste eest auhinda nõuda, vaid  tuleks visalt oma sihi suunas sammuda,” - nagu ütles Marie Under kunagi. Oma kõnes rõhutas proua Kaljurand ka kokkuhoidmist, meie kultuuripärandist hoolimist ja luges ette Valge Maja tervitused Eesti 95. sünnipäeva puhul.   Sel aastal autasustas president Toomas Hendrik Ilves meie kultuuripärandi hoidmise ja edasiviimise eest 99 kultuuriinimest. Ka üks Ameerika eestlane sai tähelepanuväärse autasu – professor Mardi Valgemäe. Fotokaamerad välkusid, kui suursaadik Marina Kaljurand teenetemärgi professor Valgemäele rinda pani.  Aktuse muusikalise poole eest hoolitses külalisesinejana viieliikmeline vokaalansambel “Greip” Pärnust, kelle jaoks oli see USA külastus esimene. Need andekad noored rõõmsavärvilistes riietes tõid vaheldust sellesse vihmasesse New Yorgi ilma, millega meid laupäeval õnnistatud oli. Ja lauluhääled on neil imekaunid! Lõpetuseks esinesid New Yorgi nais-, mees- ja lastekoorid. Paljudele tõi pisarad silma helilooja Rene Eespere laul “Ärkamise aeg.” Klomp tõusis kurku… Pidu jätkus Eesti Majas. Baari ees oli tunglemist, sest Eesti Maja köögirahvas oli toreda pika menüü koostanud. Hr. Mati Otsmaa Läänerannikult rääkis intervjuus, et oleks juba aeg keskenduda uuele eestlaste põlvkonnale, kes USAs viimase 20 aasta jooksul kanda on kinnitanud, sest nende päralt on tulevik. “Eestluse hoidmisel peaksid kõik põlvkonnad koos töötama.” Seda püütakse  San Fransiscos toimuvate Lääneranniku Eesti päevade ajal ka ellu viia. “Nüüd on õige aeg oma reis ära broneerida,” kutsus ärimees üles. Kõik kindlasti Kaliforniasse ei lenda ja saavad seltsielu New Yorgiski nautida. Nii dr. Sõrra kui professor Valgemäe nõustusid, et New Yorgi eestlasi ühendab tugevalt Eesti Maja. “Selle arhitektuurilise pärli püsimine meie kätes vajab pidevat rahalist toetust, selle tulevik oleneb ainuüksi meie kõigi, siinsete ja ümbruskonna eestlaste ühisest majanduslikust panusest,” toonitas professor Valgemäe.  Juba oktupatsiooni ajal tähistasid väliseestlased vabariigi sünnipäeva, siis “raudsest kohustusest.” “Nüüd vabaduse tagasisaamisel tähistatakse seda vähem,” arvas dr. Sõrra. Ta mäletab, kuidas väikese poisina vabariigi sünnipäeva tähistati. Prof. Valgemäe mälestused ulatuvad ajas kaugemale: “Mäletan näiteks kui olime veel Saksamaal enne kapitulatsiooni ja majanduslik olukord oli minimaalne, hankis isa kusagilt paberit ja vär-vipliiatseid ning meie vennaga joonitasime sini-must-valged lipud, kolm lõvi, aastaarvu, ja sõnad "EESTI VABARIIK."  Autasu saamise kohta kommenteeris ta: “Olin muidugi üllatunud, kui teatati, et president Ilves on austanud mind teenetemärgiga. Enda arvates ei väärinud ma seda, kuna mu magnum opuse kirjutamine on alles poole peal.” Professor Valgemäe, kes oleks küll soovinud auhinda vastu võtta Eestis, sõnas, et ettearvamatud ilmad, tuisud, ent ka õppetöö Lehman College’s ei lubanud seekord pikka lennureisi ette võtta. “Aga kuna president on mind meeles pidanud, olen liigutatud tähelepanu eest ning tänan teda.” Vabariigi sünnnipäeva aktuste korraldamine on väga suur töö. Dr. Sõrra, kes on viimased kaheksa aastat seda teinud, nendib, “Esinejate otsimine oleneb – oleme seda alustanud juba üks aasta varem, aga see pole ka mõnikord õnnestunud – lihtsalt oleneb olukorrast.”  Tema sõnul oli seekordne laulugrupp “Greip” eriti õnnestunud leid. Lõpetades helilooja Eespere lauluvärsiga: “Eestimaa, oled mu hingele lähedal” -  nii tundsime 23. veebruaril New Yorgis.   Anne McCullom