Hoolimata hiljutisele paari jalasele lumetormile, kogunes Long Islandi eesti seltskonna tuum pühitsema eesti rahva tähtsamat pidupäeva pühapäeval, 16. veebruaril, 2013 Long Islandi Eesti Kodusse.
Peale aktuse avamist USA hümniga pidas õp. Uudo Tari päevakohase palvuse. Tema võrdles meie olukorda iisraelide omaga siis kui Joosua manitses neid, öeldes neile “Valige teie, keda teie tahate teenida, aga mina ja mu pere teenime Jumalat.”

Aktusekõne pidas sel aastal Eesti Peakonsul New Yorgis, Sten Schwede. Tema huvitav ja mõtlemapanev ettekanne esitas meile ülevaate sellest, kuidas me kord saavutasime oma Eesti Vabariigi, mille meie rahvas on nüüd jälle tagasi saanud ja kuidas nüüd, praegusel ajastul, on ka meil väliseestlastel võimalik ja vajalik anda oma panus: “Eesti kultuuri säilitamisel maailmas on kandev roll väliseestlastel.”  Edasi märkis hr. Schwede “Eesti riigile on ka täna tähtis, et iga eestlane, olgu ta Eestis vôi Ameerikas hoiaks oma keelt, oma tavasid, oma kultuuri.” Samas mainis ta, et “Väärib imetlust, millise raudse järjekindlusega toovad Eesti ja segaperede vanemad oma lapsi New Yorgi Eesti kooli...”  Lõpuks luges ta meile ette noore Eestimaa poisi Eimar Tärku luuletuse Isamaa Laul, mille viimane salm on:

Ei orjus saa igaveseks jääda ju!
Sai Eestimaa eestlaste maailma nabaks.
Peagi lauliski Eesti rahva laulusuu,
laulis me Isamaa vabaks!
 
Aktuse muusikalise osa kandsid sopran Krista Altok Tassa ja tema saatja klaveril Inna Leytush. Kuulsime muu hulgas Jüri Mandre Samblane katus ja Paul Tammeveski Unistus.
Long Islandi vanim eesti veteran hr. Harald  Salumäe tervitas kõiki järelejäänud vabadusvõitlejaid, meenutades idarinde raskeid päevi, mil Narva pataljoni tervituseks oli saanud “Elame veel.”
Lõppsõnas tänas Valdur Pratka meie peakonsulit ja kõiki, kes oma tegude ja tulekuga võimaldasid pühitseda meie Vabariigi 95. sünnipäeva väärikalt. Ette tänas ta einelaua toimkonda, kelle valmistatud pidulaua ande ta nüüd osavõtjaid maitsma kutsus. Aktus lõppes Eesti hümniga.
Sven Roosild