Lume- ja lörtsihoiatusele vaatamata kogunesid Bostoni Eesti Seltsi peokorraldajad juba varasel pärastlõunal Newtoni Scandinavian Living Center'isse ettevalmistusi tegema. Köögis askeldati majaemand Karina Branzetti juhendamisel ja tantsurühma "Tulihing" noored koos abilistega seadsid saalis toole ritta. Järjest enam hakkas saabuma külalisi, kostis rõõmsaid teretusi ja perenaised tõid aina uusi piduroogi juurde.      

Aktus algas lippude piduliku sissetoomisega trikolooris Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmete poolt. U.S.A. lipule  järgnesid meie lõunanaabrite omad, seejärel Eesti riigilipp ning lõpuks Eesti Üliõpilaste Seltsi Ameerika kirdekoonduse lipp.
Ühiselt lauldi U.S.A. hümni ja "Eesti Lipp'u" ning oligi aeg sönavõttudeks. Sissejuhatuse tegi BES'i esimees Villu Tari mainides nii kriitika ohtu kui vajalikkust, ent ka pidutsemise tähtsust. Tervitusi tähtpäevaks tõid Läti ja Leedu esindajad. EÜS'i nimel võttis sõna Jaan Veenpere, kes andis ka lühiülevaate Eesti lipu ajaloost. Nii mõnelegi kuulajaist oli uudiseks, et 1882. aastal üliõpilaste poolt kasutusele võetud kolmikvärvides oli sinine heledam matkimaks taevast, järvesina ja helget tulevikuusku ning on seda nõnda EÜS'i lipul tänini. Eesti riigilipu rukkilillesinine kinnitati hiljem, 1922. aastal.
Peakõnelejaks oli seekord EV Washingtoni Suursaatkonna asejuht Tanel Sepp, kes andis ülevaate Eesti saavutustest ja rääkis Eesti kaitseväelaste ennastsalgavast tegevusest Afganistanis.
Iseseisvuspäeva kontserdiosa sisustasid muusikaga Andrei Baumann, Epp Sonin ja Mike Peipman ning BES'i kooli lapsed. Meeldiv on tõdeda, et iga aastaga on laste esinemine julgem ja sõnad selgemad. Seda näitas eriti ilmekalt Amelia Talluri, Norah Kapsi, Isabella Branzetti ja Tarmo Tari esitatud luulepõimik kodust, vanemaist ning kodumaast. Talvar Tari oli lapsed ka "Tulihingega" sidunud ning nii saime nautida osakest Eesti suvistest tantsupidudest. Tantsugruppi peab ikka-jälle kiitusega mainima, sest igaks peoks on alati midagi uut selgeks õpitud! Oleme väga rõõmsad, et meil on sellised tublid noored - nad on head tantsijad, ürituste agarad algatajad ja kaasalööjad ning hoolsad lapsevanemad.
Piduliku aktuse ja kontserdi lõpetuseks kõlas Epp Sonini esituses "Hoia, Jumal Eestit", kohalviibijate ühine "Eesti hümn" ning lõppsõna koos Meie Isa palvega ütles Villu Tari.
Selle aja peale hõljus ruumis juba kohvilõhn ja oligi aeg suupisteid ning muud head-paremat maitsma minna. Nagu imeväel pudenesid lahti tooliread ja asendusid laudadega, mille ümber sai mõnusalt muljeid vahetada ning peojuttu ajada.
Aitäh külalistele, korraldajaile ja perenaistele!
Palju õnne, armas Eesti! 
HRUP