Lugeja kirjutab:

Lugesin täna saabunud VES’i “kaanest kaaneni”. Eriti huvitav oli minu DP ajastu  Ambergi laagri  Eesti kooli klassiõe Karin-Imbi Kurdlaid-Ruusi “Ônnitlus juubilarile”.  Raske uskuda, kui kiiresti on aastad möödunud.

Minu mälestused Eesti külastamisest on väga erinevad Karini hiljutisest ja ühekordsest käigust. Ma ei ole nii suur idealist, et oleksin  oodanud kunagise Eesti Vabariigi taastamist. Minul oli vaid igatsus oma armsaid sugulasi ja vananevat tädi näha. Pealegi kui minu perekond pidi üle elama aastaid  okupatsiooni, mis õigus oli minul mitte nende elust osa võtta vähemal määral oma külastamisega.
Niisiis otsustasin  osa võtta  New Yorgis asuva Ellyn Travel firma grupireisist Tallinnasse 1981. aastal.  Luba ei olnud pealinna piire ületada ning  peatumine oli  vaid Viru hotellis. Minu sugulased sõidutasid mind kodulinna Mõisakülla, isa kodutallu Penujas, ja Abjasse, kus isa töötas raamatupidajana Linavabrikus. Kõik need olid keelatud rajoonid. Olin hirmul, aga midagi ei juhtunud. Olen oma sünnimaad sellest saadik külastanud iga teine aasta kuni Vabariigi loomiseni. Peale seda  olen käinud igal aastal. Idealism on ilus, aga ei kujuta ette,  et ohverdaksin oma  sünnimaa külastamise ka nendel rasketel aastatel. Oma silm on kuningas.

Iri Luts
Bethel, CT 06801