Marju Rink-Abel, ERKÜ esimees

Lugupeetud Baltimore eestlased, sõbrad ja külalised! Minul on hea meel teid tervitada Eesti Vabariigi 96. aastapäeva puhul!

Paar kuud tagasi, vaadates Euroopa olukorda, paistis kõik olevat suhteliselt rahulik. Majandusküsimused olid vist ainsad tähtsad päevakorras, kuid üldiselt oli arvamine, et Euroopa majandus hakkab paranema.   Ameerika valitsuse esindajate arvamine Eestist oli väga hea ja kõik kiitsid Eesti arengut ja initsiatiive, eriti küber ja e-tehningute alal.

Kui võrrelda Eestit teiste riikidega, kes saavutasid ka iseseisvuse kui Nõukogude Liit kokku varises, oli Eesti eeskujuks kõigile, majanduslikult kui ka tegudega. Kuigi teame, et on veel palju teha, et Eesti rahva heaolu paremaks muuta, saame siiski uhkusega vaadata selle peale, mida Eesti on oma  23 aastaga saavutanud peale taasiseseisvumist a. 1991.

Kahjuks aga on kogu aeg tunda Venemaa rasket kätt ja negatiivset mõju sündmustele üle maailma. Vaatame Süüria olukorda, kus Venemaa on saatnud relvi valitsusele ja takistanud isegi esmaabi saatmist rahvale, rääkimata läbirääkimistest või rahulepingutest.  Gruusiast äravõetud osad on ikka Venemaa käpa all ja kindlasti see on mõjutanud Gruusia tugevat pööret lääne poole ja tema soovi saada NATO liikmeks.  

Usun, et meie kõik oleme jälginud sündmusi Ukrainas, kus Venemaa toore survega ja ähvardustega muutis Ukraina presidendi otsust alla kirjutada Euroopa Liiduga ühinemise lepingule ja hoopis Venemaa suunas pöörduda. Ilmselt on Vladimir Putini strateegia Nõukogude Liidu endisi riike tagasi Venemaa mõju alla tuua.  Ukraina oma lähedaste sidemete ja suurearvulise venelastest elanikkonnaga on võtmepositisioonis selles plaanis. Kui Ukraina läheb ja keegi ei astu samme selle vältimiseks, siis on tee vaba teisi riike Venemaa sfääri tuua – kaasaarvatud Balti riigid.

Viimased sündmused aga näitavad, et Putini plaan ei lähe täide Ukraina osas. Rahvas on kolm kuud demonstreerinud ja lõpuks, peale verevalamist, nõudnud Ukraina presidendi Janukovichi lahkumist. Ukraina parlament hääletas tema ametist maha võtmise poolt ja uued valimised toimuvad mais. Olukord muutub nii kiiresti, et uudised ei jõua kõiki edasi anda. Kuid paistab tõesti, et Venemaa plaanid on luhta läinud.  

Venemaa käitumine on lükanud teisi riike Euroopale lähemale. Peale Janukovichi keeldumist Euroopa Liiduga lepingut sõlmida,  otsustas Euroopa Liit 2013. detsembris vastu võtta nii Gruusia kui Moldaavia veel sel aastal – samm, mis ei oleks muidu nii kiiresti juhtunud; ja samm, mis nendele rohkem kaitset annab Venemaa aggressiooni vastu.

Mida meie sellest kõigest võime järeldada, kui mõtleme Balti riikide ja eriti Eesti peale? Esiteks, liitlased on tähtsad. Balti riigid on juba NATOs ja Euroopa Liidus, kuid Ukraina seisis üksinda. Teiseks, Venemaa katsed oma mõju suurendada ei ole sellega lõppenud. Pidev propaganda ja valed tulevad sealt. Venemaa eitab ja muudab meie ajalugu. Ameerikat süüdistatakse rahutuste ülesässitamises ja riigi õõnestamises siis kui rahvas kusagil spontaanselt protesteerib.  

See on kõik meile tuttav. Kuid isegi nüüd, kui Venemaa on selgelt oma palet näidanud, kuuleme ikka möödalaskmisi kui Venemaast räägitakse. Viimane oli NBC olümpiamängude kommentaator, kes ütles, et Nõukogude Liit oli “moodsa ajaloo üks pöördelistest eksperimentidest.” Meie teame küll, mis see õieti oli ja see ei olnud mingi eksperiment!

Seega peaks selge olema, et oht Balti riikidele pole kadunud. Ja sellepärast oleme tänulikud, et meie aastaid kestnud välisvõitlus on paika pannud organisatsioone, kontakte ja tunnustust, mida saame kasutada kui see peaks vajalikuks osutuma.  Meie ei saa neid lasta välja surra!

Niisiis, kolmas järeldus on, et Ukraina rahva eeskujul  tuleb häält tõsta ja teha, mida vaja, et meid tähele pandaks.  Ukrainlased USA-s ja nende liitlased Kesk- ja Ida-Euroopa Koalitsioonis on kokku saanud kõrgemate Välisministeeriumi ja ka Riikliku Julgeolekunõukogu (National Security Council) esindajatega, et saada USA poolehoidu Ukraina vabaduspüüetele. Eesti Rahvuskomitee on olnud nendes koosolekutes esindatud.

Eesti Rahvuskomitee on Ameerika eestlaste peamine organisatsioon, mis välisvõitluse relvi alles hoiab, kaasaarvatud baltlaste lobbyorganisatsiooni, Ühendatud Balti Ameerika Komitee majandamise ja juhtimise toetamine. Rahvuskomiteel algavad uue Esinduskogu valimised ja kuni 20. märtsini on võimalik  kandidatuuri esitada. Julgustan teid, eriti nooremat generatsiooni, oma nime esitama kandidaadiks. Samuti võiks Baltimore Eesti Selts oma kandidaadi nimetada, kes Seltsi esindaks. Rahvuskomiteel on vaja uusi inimesi ja uusi ideid!

Sellel aastal tähistame 70 aastat suurest põgenemisest Eestist.  Sellel tähtpäeval on eriti põhjust mälestada kõiki neid, kes kommunismi all kannatasid või elu kaotasid.  Teie abiga loodame, et USA Kongressi resolutsioon, mis nimetab 23. augusti Musta Lindi Päevaks (H.R. 302 - Black Ribbon Day), võetakse vastu Kongressi Esindajatekoja poolt.  Tänu Ühendatud Balti Ameerika Komitee tööle, on sellel resolutsioonil juba 48 sponsorit, kuid neid oleks veel rohkem vaja. Võtke ühendust oma Kongressiliikmega sõnumiga, et tema seda toetaks. Musta Lindi Päev mälestab kõiki,  kes kommunismi ja natsismi all on kannatanud.

Eesti Vabariik on 96 aastat vana. Eesti nimi saab ikka rohkem ja rohkem tuntuks.  Ei ole enam vaja seletada, kus ja mis on Eesti. Kui rääkida Ameerika valitsuse esindajatega, siis nemad ütlevad, et Eestil läheb hästi.  

Selles teadmises soovin kõigile, aga eriti meie kodumaale, palju õnne Vabariigi 96. aastapäeva puhul, ning edu eeloleval aastal!