Meie ajakirja järjekordne, 2014. a. esimene  väljaanne on pühendatud eestlaste kultuuripärandile. Mullu, 2013. aastal toimus Eestis arvukaid üritusi, konverentse ja mõttevahetusi teemal „Pärijata pole pärandit, pärandita pole pärijat“.

Loomulikult on eestlaste kultuuripärandi pärijad ka kõik need eestlased, kes ei viibi kodumaal või kel pole olnud võimalust teada saada,  mis tähendus on meile kultuuripärandil. Loodetavasti täiendavad ajakirja „Välis-Eesti“ 2014.a. avaldatud  artiklid meie teadmisi sellest valdkonnast.

Kultuuripärand on eelnevate põlvkondade loodud ning minevikku tänapäevaga ühendavate vaimsete ja aineliste  väärtuste kogum.  Elujõuline on  vaid see rahvas, kes tahab ja suudab säilitada oma materiaalset ja vaimset kultuuripärandit.

Tähtsaim osa sellest on meie eesti emakeel ja selle  kasutamine kõikides eluvaldkondades. Eesti keel on eestluse alustala, olles kujundanud meie mõtteviisi. Selles keeles on loodud meie kirjasõna, selles keeles õpime ja õpetame. Ligi sajandi on eestlastel olnud omakeelne kõrgharidus, mis on meie rahvaarvu juures erakordne saavutus.
Eestlased hindavad  kõrgelt ka esivanemate loodud ainelist pärandit. Selleks on näiteks iidsed kivikalmud, rehielamud, kultuurimälestised linnades ja rajatised asumites, põlispõllud. Loodus on meile pärandanud maailmas liigirikkaimad puisniidud.

Eestlased suhtuvad kohusetundlikult  oma kultuuripärandi hoidmisse ja arengusse.

Rahvusvahelist tunnustust ja imetlust on pälvinud UNESCO  kultuuripärandi nimistusse kantud  Tallinna vanalinn ja Struve  kaar,  millest kirjutavad ajakirja veergudel ajaloomagister Lauri Suurmaa ja Tartu Observatooriumi teadur  Tõnu Viik.  

Sama tunnustuse on pälvinud Läti Vabariigi  pealinn Riia, mille ajaloo ülevaade  aitab mõista meie  kultuuri ja vaimse kultuuripärandi sügavamaid juuri. Riia linnakultuuri  ligi  tuhandeaastast kujunemislugu kirjeldab Leili Utno.

Köitev on akadeemik Anto Raukase artikkel  „Militaarpärand on Eesti kultuuripärandi lahutamatu osa“.

Religiooni, filosoofia ja  kultuuripärandi  omavahelisi seoseid  käsitleb selles väljaandes teoloog, meditsiinidoktor Jüri Raudsepp.

Kultuuripärandi kollektiivsetele loojatele on pühendatud rahvakultuuriloolase Pille Kippari artikkel „Seltsielu ja ühiskondlik tegevus eestluse kujundajatena“.

Muret kultuuripärandi  pärijate kahanemise üle väljendab  artikkel „Rahvastiku rändevood  suunamas Eesti arengut“.

Neid ja teisi mõtteid jagavad lugejatega ajakirja “Välis-Eesti“ tänavuse, XIX väljaande autorid.

Ajakirja “Välis-Eesti“ 2013. a.ja 2014. a. väljaanded on loetavad ka veebis http://www.valiseesti.org/ajakiri .

Loodame, et  ajakirja digitaalversioon aitab saavutada  kiiret ja piirideta levikut ning viia autorite töö võimalikult enamate rahvuskaaslasteni   kogu maailmas,   pakkuda sisukat eestikeelset teavet meie  minevikust ja kultuuripärandist kõikjale, kus eestlasi elab ja tegutseb.

Ajakiri on saadaval kaupluses “Eesti Raamat“. Tasuta ajakirja “Välis-Eesti“ väljaande „Eestlaste kultuuripärand“ eksemplari saavad VII Välis-Eesti Kongressist osavõtjad.
Kongress toimub 3. juulil 2014 Tallinnas Rahvusraamatukogu saalis. Selle plenaaristungi teemaks on “Eesti riiklik julgeolek “.

Kongressi pärastlõunasel  sümpoosionil esineb Rahvusraamatukogu direktor Janne Andresoo ettekandega „Rahvusraamatukogu Eesti kultuuripärandi tagajana“ ja  Sander Jürisson kõneleb Välis-Eesti kirjanduse keskusest ning toimub mõttevahetus teemal “Eestlaste vaimuvara“ kirjanik Valdur Mikita osavõtul.

Kongressile osavõtjaks saab registreeruda e-postil This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

ajakirja “Välis-Eesti“ toimetus