Dr. Elmerice Traks’ile on  käesoleva aasta jõulukuu kolmekordse tähendusega. 5. detsembril möödub tema sünnist 90 aastat ning 19. detsembril võib ta tagasi vaadata ülikooli lõpetamise päevale  65 aastat tagasi.

Lisaks nendele mälestusväärsetele tähtpäevadele võib Elmerice koos oma abikaasa Andreas Antsuga pühitseda nende laulatust, mis toimus Saksamaal, Schwetzingen’i Lutheri kirikus, jõuluõhtul 65 aastat tagasi!

Elmerice sündis Tartus, siis kui Eesti Vabariik oli alles kuus aastat vana, Vabadussõja veterani ja hilisema Ratsarügemendi majandusülema major Voldo Teetsmaa  ja tema abikaasa Leonore ainukese lapsena.

Tartu Tütarlaste Gümnaasiumi lõpetamise järele asus Elme Tartu Ülikooli arstiteadust õppima.

Sõjasündmused lahutasid perekonna; isa oli idavaenlase vastu võitlemas, Elme oli õena teenistuses välilaatsaretis  kuni selle evakueerimiseni ja nii õnnestus ka temal põgeneda 1944. a. sügisel Saksamaale.  

Pärast sõja lõppu jätkas Elmerice Tartu Ülikoolis alustatud õpinguid Eberhard’s Karls Ülikooli arstiteaduskonnas Tübingenis, Saksamaal,  mille lõpetas 1949. aastal. Ta abiellus pärast kooli lõpetamist ja kaitses doktoriväitekirja järgneval aastal, saavutades doktorikraadi arstiteaduses.

Emigratsioon USA’sse toimus 1951. aasta hilissügisel. Esialgseks ajutiseks koduks sai Paterson, NJ, kus Elme alustas internship’i kohalikus haigemajas. Sellele järgnes abielupaari Clevelandi asumine 1953. aastal.

Noore doktori elukutseline karjäär algas Lutheri Hospitalis internina  ja hiljem residendina City Hospital’is (praegune MetroHealth). Ta sooritas erialaeksamid sisehaiguste (1961) ja südamehaiguste (1974)  alal, saades nende alade kvalifikatsioonid (Board Certifications). 1976. a. vääristati teda kõrge kardioloogia eriala tunnustusega, valides ta The American College of Cardiology as a Fellow (F.A.C.C.). Juubilar töötas MetroHealth Hospitalis, Case Western University akadeemilise seisusega  Asst. Professor of Medicine (1968),  haigla kardioloogia ja lastehaiguste osakonna  majaarstina 30 kohusetundlikku aastat.

1987. a. leidis Elme, et on aeg  pensionipõlvele asuda. Tema huvialade hulka kuulusid suusatamine, reisimine ja bridzimäng (Silver Life Master tiitel). Nüüd oli viimaks aega, mida sai  pühendada nendele ja teistele huvialadele.

1996. aastal otsustas abielupaar alustada majanduslikku abi vajavate eesti soost üliõpilaste, arstresidentide ja doktorantide toetamist omanimelise stipendiumifondi loomisega Tartu Ülikooli rektori poolt kinnitatud statuudiga. Stipendiumifondi haldajaks oli kuus aastat Eesti Abistamise Komitee (USA) . Alates 2004. aastast on Fondi haldaja Eesti Ameerika Fond (USA) ja Eestipoolne partner Tartu Ülikooli Sihtasutus. Fondi statuudi alusel on seni makstud stipendiumikomisjoni poolt kvalifitseeritud, kõrgemat  edasiõppimist taotlevatele konkursipõhistele kandidaatidele toetust 83 korral.

Kiirelt elusügiseks kasvanud aastad omas kodus Põhja Ohios, Clevelandis, tõid Elmerice ja abikaasa raskele otsusele valida uus elukoht, mis vabastaks neid igapäevastest majapidamise kohustest. Selleks kohaks leiti sobiv „retirement community„ (vanadekodu) Clevelandi lähedal, looduse võluga ümbritsetud väikelinnas Medinas. Siinsete uute koduseinte vahel on Elme ja Ants juba kolmandat aastat jagamas nii  rõõmsaid kuid ka raskeid päevi.

A.A.T.