Foto: Liisi Vanaselja

Milline leidlik idee – pidada Idaranniku Eesti Päevad mitte hotellis, mitte Eesti Majas, vaid luksuslaeval Kariibi meres! Sellele mõttele tulid KLENK-IEP 2015 peakorraldajad Anne ja Rein Luning, kes polnud alguses isegi kindlad, kui paljud oleksid sellest huvitatud. Omapärasele kutsele vastas ligi 600 inimest, neist peaaegu 200 Eestist. Paljudele oli see esimeseks kruiisiks.

Juba enne laeva Ruby Princess pardaleminekut pakuti saabunutele Päevade raames tegevust: neljapäeva õhtul esines Eesti Meestelaulu Seltsi Meeskoor Boca Raton’i Pauluse Luteri kirikus, kus oli rohkesti kohal ka ameeriklastest kohaliku koguduse liikmeid ja muusikahuvilisi. Järgmisel hommikul väljusid hotelli eest bussid suunaga kuulsa ülisuure Sawgrass ostukeskuse poole, kus oli võimalik juba enne kruiisi oma rahakotti tublisti tühjendada.

Laupäeval, 24. jaanuaril võtsid IEP-lased koosi Port Everglades’i sadamasse, et astuda laeva Ruby Princess pardale. Hotellist Ocean Sky Resort lahkuvaid busse saatis Eesti Meeslaulu Seltsi koori mehine laul. 19 tekiga laevale asus seilama rohkem kui 3000 reisijat; neist viiendik olid KLENK-IEP osavõtjad. Vastavas infolauas saadi kätte nimesilt ja ametlik programmiraamat. Infolaud oli avatud ka järgmistel hommikutel. Sealt võis siirduda ka joogaklassi, mida mitmel hommikul juhendas rahvusvaheliselt sertifitseeritud joogaterapeut Enely Jääger.

Pühapäeval jõudis laev Bahamade Eleuthera saarel asuvasse Princess Cays kuurorti. Talvest tulnud reisijad võtsid rannal mõnuga päikest, seiklushimulisemad rentisid snorgeldamisvarustuse või ostsid klaaspõhjaga paadile sõidupiletid ja läksid troopilise saare veealust loodust lähemalt uurima. Rannal lehvis sini-must-valge lipp, mille ümber kogunesid eestlased. Õhtul koguneti salakõrtsi, kus jagati välja KLENK-IEP suveniiride kott koos lauluraamatu, kokteilipeo kutse, mütsi, märkmeploki ja muude kingitustega. Mitmel õhtul esines Salakõrtsis ansambel Suveniir.
Kruiisi ajal oli kavas ka kolm filmi: „Singing Revolution”, „To Breathe as One” ja Oscari-kandidaat „Mandariinid”.

Esmaspäev kulus seilamiseks ning päeva sisustas KLENK-IEP ametlik kava. Mõlemal seilamispäeval (esmaspäev ja reede) esinesid teadlased huvitavate loengutega mitmel teemal: dr Iivi Zajedova rääkis teemal „Rahvatantsuharrastuse ja rahvatantsijate suurürituste roll omakultuuri hoidmisel” tõdedes, et eesti laulust ja Laulupidudest on räägitud-kirjutatud palju, rahvatantsust aga vähem. Tema üritab oma uurimistöödega seda puudujääki parandada. Dr Keto Soosaar seostas uudishimu äratava pealkirjaga loengus „Sillad, kosmos ja molekulid” sildade, kosmoseaparaatide ja ravimimolekulide struktuuri ja võimalusi, mis avanevad nende struktuuride mehaanika tundmisel.

Dr Jaak Rakfeldt esines ülihuvitava ja mõtlemapaneva ettekandega „Kognitiivne/dialektiline käitumisteraapia kui tervise edendamise strateegia”. Hiljemate arutluste käigus arvasid palju pealtkuulajad, et hakkavad Rakfeldti soovitusi ka oma elus rakendama saavutamaks – kõneleja sõnul – elamisväärset elu. Dirigent Taavo Virkhaus kergitas muusikute elu ees olevat kardinat oma loenguga „Dirigentide saladusi ja telgitaguseid sündmusi”. Dr Ain Haas rääkis südamelähedasel teemal „Rahvapillitraditsioonide taaselustamine: kannel, hiiurootsi kannel, torupill” ja mängis neil pillidel ette viise. Teatavasi on Ain Haas ise ehitanud mitu pilli ja salvestanud mitu rahvamuusika plaati. Muusikamaailmas möödus aeg kiiresti ja kõik said loengust uusi teadmisi rahvapillide kohta.

Esmaspäeval toimus ka rahvatantsu/rahvalaulu etendus „Üle ilma” suures saalis Main Princess Theater. Esinesid Märt Agu ja Kalev Lindali tantsu- ja laulurahvas ning populaarne ansambel Curly Strings. Euroopa Eestlaste koor ja sõbrad olid spetsiaalselt KLENK-IEP kruiisi jaoks kokku kutsututud projektikoor, kelle lõbus ja osav musitseerimine oli eriti kaasakiskuv kui lauldi koos 4-liikmelise ansambliga Curly Strings. Energilise stiliseeritud rahvatantsuga panid kirevates rahvariietes Märt Agu tantsijad isegi programmi uudistama tulnud ameerika kruiisitajad käsi plaksutama ja eesti muusikale kaasa elama. Ligi kolmandik publikut koosnes nö mitte-klengitajatest.

Teisipäeval ootas reisijaid Saint Martini-Sint Maarteni saar. Saare Hollandipoolne osa suurus on 34 ruutkilomeetrit ja maaala ise on autonoomne riik Madalmaade Kuningriigi koosseisus. Seal oli võimalik külastada liblikafarmi ja loomaaeda, aga ka purjekaga seilata mööda rannikut ning ujuda ja sukeldada vees. Nende puhaste siniste vete värv jääb kauaks meelde.

Kolmapäeva varahommikul jõudis laev USA Neitsisaarte koosseisu kuuluvale St Thomasi saarele. Teatavasti ostis USA selle saare Taanilt 1917. aastal ja tänaseni on saarele jäänud teeviidad ja sildid taani keeles. Ikka veel oli näha orkaan Marilyni 1995. aastal tekitatud kahjustusi. Väljaspool turistide lõbuks rajatud poodide piirkonda oli võimalik tutvuda ka kohaliku eluga, kui tellida omale sõbralikult kohalikult bussijuhilt ringsõit. Linnapargis ja -tänavatel kõndisid peremehelikult kirjud kuked ja kanad. Kookospähkli müüjalt võis osta värskelt puu otsast toodud maiuspala, mis suure noaga lahti raiuti, et juurde pääseda magusale kookospiimale. Pärast seda võisid välja kraapida ja süüa pähklit vooderdavat tervislikku kookosliha.

St Thomasi saarel Ameerika vabaduskella koopia ees naudivad sooja ilma Hillevi Ets, Jaakko Lampi ja Marika Lampi.    Autori foto

Kuna laev lahkus sadamast üsna vara, said KLENK-IEP külalised nautida õhtupoolikul taas laeval olles pianisti Tiina Mitt Flawn virtuooslikku klaverikontserti.

Neljapäeva pärastlõunal saabusime Grand Turki saarele, rahvastikuga 3700 elanikku. Mõni reisija otsustas ratsutada hobusel soojas rannavees, teised tutvusid kajakis sõudes kristallselges vees lahe- ja merepõhja elanikega, kolmandad snorgeldasid või muutusid muul viisil mõneks minutiks veeelanikeks. Mõnel pool leidis giid oma grupi rõõmuks suure conch-karbi; see muugiti noaga lahti ja lõigati loom välja, hakiti tükkideks ja pakuti inimestele maitsmiseks. Üheski sushi-restoranis ei ole saada nii värsket mereandi!

Reedel oli taas seilamispäev, mis algas Tallinna Tantsuakadeemia looja Märt Agu korraldatud rahvatantsu töötoaga. Pärastlõunal toimus Laulupidu koos rahvatantsijatega. Esinesid Eesti Meestelaulu Seltsi Meeskoor, (dirigendid Jüri Rent ja Siim Selis), Euroopa Eestlaste Koor (dirigent Kalev Lindal), Toronto Akadeemiline Segakoor Ööbik, Toronto Estonia Segakoor ja New Yorgi Eestlaste Segakoor. Kaasa tegid ka rahvatantsijad Märt Agu juhendamisel.

Õhtul toimus viimane ja eriti hoogne Salakõrts. Esines ansambel Curly Strings, kes tantsijate rohkuse tõttu olid lausa nurka surutud aga laulsid-mängisid lõbusalt edasi. Kell 22.30 avati ööklubi ruumid ka teistele külalistele, kes kohale jõudes lausa ehmusid eestlaste lakkamatust valjust laulust, mis jätkus ka ööklubi esikus, kui ruumis endas pandi mängima tümps.

Rahvatantsujuht Märt Agu valmistab kõigile üllatuse, paludes laval oma kallima Enely kätt. Foto: Liisi Vanaselja

Paljud ehk ei tea, et sel kruiisil kihlusid KLENK-IEP osavõtjate hulgast kolm paari. Viimane ja kõige avalikum kihlumine toimus Laulupeo lõpul, kui Märt Agu laskus laval põlvele ja palus sadade inimeste ees oma armsama kätt. Liivi ja Kevin, Ragne ja Jaan, Enely ja Märt – õnnitleme!

KLENK-IEP väsimatud peakorraldajad Rein ja Anne Luning.  Foto: Liisi Vanaselja

KLENK-IEP 2015 korraldajad soovivad eriti tänada Arvi Karotammi ja Uno Kääri, kes korraldasid Eestist tulnud gruppide esinemisi.

Peakorraldajaid aitas ka terve rida nägusates sinistes särkides abilisi, kes püüdsid reisijaid igati abistada.

Suurim tänu kuulub aga väsimatutele korraldajatele Anne ja Rein Luning’ile, kes võtsid julguse kätte, et selline omapärane üritus läbi viia.

Nii mitmedki reisijad ütlesid, et nad tuleksid teinekordki taolistest merepäevadest osa võtma.

Tiina Ets