By: Lieutenant Colonel John McCrae, MD        Tõlge: Evald Kruut.
Canadian Army

In Flanders Fields the poppies blow – Flandria väljadel õitsevad moonid

Between the crosses row on row        
That mark our place; and in the sky        
The larks, still bravel singing, fly        
Scarce heard amid the guns below 

We are the Dead. Short days ago        
We lived, felt dawn, saw sunset glow,    
Loved and were loved, and now we lie    
in Flanders fields  

Take up our quarrel with the foe:    

    
To you from failing hands we throw        
The torch; be yours to hold it high.        
If you break faith with us who die                
We shall not sleep, though poppies grow            
in Flanders fields.            
    
    
Haudade vahel nende värvikad toonid
Märgivad paiku kus magame igavest und
On lõokestel laotuses trillerdus-tund
Ei ainsatki kahurikõma maalt kõrgusse eksle

Eks olnud meiegi varem rõõmsad kui talleke kepslev
Me nägime päikest ja loodust, olime elus,
Me tundsime õnne – kel naine, kel pruut –
Nüüd lamame Flandrias isamaatruult.

Elav sõdur, uljalt vaenlase vastu võitlusse astu:

Hoia tõrvikut kõrgel, vapralt vaenu tõrju!
Sangarlik lugu kajamas Flandriast kõrvus.
Kui hülgad me vande, me kurb-igavest und
segab rahutus, meenub elust lahkumistund.
Siiski, veel õitsevad Flandria väljadel moonid