Anne Reet sündis Raplas Karl ja Velly Kerjani perre 20. veebruaril 1934.

Ta kaotas noorena isa, kes Eesti sõjaväelasena Siberisse viidi.

Põgenemistee 1944. aasta sügisel viis Anne Reeda koos ema ja vanaemaga Saksamaale.

Peale sõja lõppu õppis Anne Reet Oldenburgi laagri eesti koolis ja elas peamiselt vanaemaga, kuna ema töötas terapeudina ühele Saksa arstile Hamburgis.

Hiljem kolis ka Reet Hamburgi ning lõpetas Saksa ülikooli laboratooriumi tehniku kraadiga.

Anne Reet saabus New Yorki 1959. aastal endiste Oldenburgi laagri tuttavate Nigolite perekonna kutsel.

Paar aastat hiljem saabus NY-sse ka Reeda ema. Reet asus tööle New Yorgi haiglasse oma erialal. Samas sukeldus ta intensiivselt ka New Yorgi eesti ühiskonna tegevusse.

Reeta võis näha tegutsemas aktiivselt nii Korp! Indla ridades, New Yorgi Haridusseltsi liikmeskonnas, NYE Teatris, rahvatantsu trupis kui ka Veronika Luige balletigrupis. Alati korrektse soengu ja riietusega, tagasihoidlik, rõõmsameelne ja humoorikas, võitis Reet omale ruttu palju sõpru.

1967. aastal abiellus Reet Imre Karuga. Noorpaar asus New Jerseysse, kuhu ka varsti maja osteti.

Reeda seltskondlik tegevus kandus nüüd ka Lakewoodi Eesti Ühingu piiridesse.

Peres kasvas kaks poega, Andres ja Kristjan. Varsti võis Reeta näha tegutsemas ka aktiivselt NY Eesti Skautlipkonnas “Vikerlased” hundupoegade pesaemana.

1996. aastal lahkus manalateele laste isa. 2000. aastal kaotas Reet ka oma ema, kelle eest ta mitu aastat oli hoolitsenud.

Kui kompanii, kus Reet töötas, New Jerseyst ära kolis, otsustas Reet end täiendada arvuti käsitsemise alal ning asus varsti tööle Vaba Eesti Sõna talituses.

Heatahtlik ja rõõmsameelne, alati abivalmis, oskas ta kõigiga hästi läbi saada, mis tegi koostöö hõlpsaks ja nauditavaks. Ikka ja jälle leidus Reedal aega osaleda nii NYEHS-i või Lakewoodi üritustel ja tegevuses.

Sageli ilmus ta isegi tööle koos omaküpsetatud koogi ehk kringliga, rääkimata köögitoimkonnas kaasalöömisest Lakewoodi üritustel. Reet lõi alati käed külge, kus abi vajati, ega unustanud ka ämma ega oma ema endiseid sõpru.

Tema tänupüha ja jõululaud oli alati kenasti viimistletud kunstitöö.

Kooskäidud aegade rajal veereb palju helgeid mälestuste pärleid. Puhka rahus, armas Reet!

Aime Andra