Evald Rink lahkus siit elust 14. augustil 2015 oma kodus Kensingtonis Marylandis, kus ta elas viimased 14 aastat koos abikaasa Hildegardiga ja tütre Marju perega.

Sündinud 23. juulil 1916. a Jüri ja Olga Rinki teise lapsena, kasvas Evald Rink üles talus Undla vallas Virumaal Kadrina lähedal. Evald lõpetas Rakvere Ühisgümnaasiumi 1935. a ja Tartu Ülikooli 1944. a cum laude, õppides peaainena ajalugu. Lõpetamist pikendas Tondi sõjaväe ohvitserikooli teenistus ja siis Eesti okupeerimine venelaste ja sakslaste poolt.

Tartus astus Evald Rink Eesti Üliõpilasselts Veljesto liikmeks, kuhu kuulusid paljud tolleaegsed Eesti haritlaskonna tipptegelased, nende hulgas Julius Mägiste, August Annist, Bernard Kangro, Ilmar Talve, Karl Ristikivi, Ants Oras, Aleksander Aspel ja Paul Ariste. Seal sai Evald kokku oma tulevase abikaasa Hildegard Rometiga, kes on pärit Narvast ja  kellega ta oleks pühitsenud 75. pulmapäeva selle aasta lõpul.

Evald töötas arhivaarina Tartus Eesti Riigi Keskarhiivis aastatel 1940–44. Ta pääses üldmobilisatsioonist, sest ta jäi lõpuks ainukesena Keskarhiivi tööle ja teda oli vaja arhiivi evakueerimiseks Tartust. Maja, milles ta abikaasaga elas, põles 27. märtsil 1944 Tartu pommitamisel koos kogu nende varaga maha. Kui 1944 septembris tuli põgenemine, oli see sedavõrd kergem, et polnud vaja otsustada, mida kaasa võtta.  

Peale seiklusrikka põgenemise jõudsid Rinkid Saksamaale. Alguses elasid Leipzigis välismaalastest üliõpilaste internaadis Deutsche Burses. Evald töötas Leipzigi ülikooli raamatukogus bibliograafina. Sealt tuli lahkuda kevadel 1945, kuna piirkond anti üle venelastele. Põgenemistee viis Wiesbadeni, kus oli ees laager paarisaja eestlasega ning kus Evald oli ajalooõpetaja Eesti gümnaasiumis.

Evald valiti eestlaste poolt Eesti Komiteesse, mille ülesanne oli eestlaste esindamine ja nende probleemidega tegelemine Saksamaal. Aasta hiljem, sügisel, anti laagri hooned ära Ameerika sõjaväele ja eestlased saadeti Kasselisse, kus Evald õpetas jälle Eesti gümnaasiumis. Olud ei olnud seal head ja eestlaste grupp palus end üle viia Geislingeni, kus oli olemas juba suur eestlaste laager. Sinna jõuti  kevadel 1947. Evald oli seal Eestlaste Keskesinduse sekretär ja büroojuhataja. Seal sündis 1948. a algul tütar Marju.

Ameerikasse jõudsid Rinkid aprillis 1949. Mõlemad, Hildegard ja Evald, läksid New Jerseys Seabrooki farmi vabrikusse tööle. Evald oli Seabrooki Eesti Seltsi ning E.E.L.K. Seabrooki koguduse üks asutajatest ja juhatuse liige.

Kahe aasta pärast kolis perekond Trentonisse New Jerseys, kus mais 1951. a sündis teine tütar Linda. Täisajalise töö kõrvalt saavutas Evald Rutgersi ülikoolis magistrikraadi raamatukogunduses, mis oli suur pöördepunkt Rinkide elus.

See võimaldas pääseda mustast tööst ja alustada tööga, mis oli nende haridusega kooskõlas. Varsti koliti Wilmingtoni Delaware’i, kus mõlemad, Evald ja Hildegard, said tööd Longwood Gardensis asuvas raamatukogus. Sellest sai hiljem Eleutherian Mills Historical Library Wilmingtonis, eraraamatukogu, mis tegeleb DuPonti pere ja Ameerika tööstuse ajalooga. Evald ja Hildegard töötasid seal pensionile minekuni, Evald trükiste osakonna juhatajana.

 
Evald Rink on oma eriala tuntud käsiraamatu "Technical Americana: A Checklist of Technical Publications Printed Before 1831" autor. Autorina ilmus tal veel "Printing in Delaware 1761–1800", ka oli ta “DP Kroonika: eesti pagulased Saksamaal 1944–1951” peatoimetaja ning “Ameerika eestlaste kultuuripärandi hoidja: Eesti Arhiiv Ühendriikides lühiajalugu 1964–2004” koostaja.  

Mõlemad Rinkid olid aktiivsed eesti ühiskonnas, nii Wilmingtonis kui ka Philadelphias. Nad laulsid Philadelphia Eesti Segakooris, Evald oli E.E.L.K. Philadelphia koguduse esimees aastatel 1963 kuni 2001. Mõlemad õpetasid 12 aastat Wilmingtoni eesti täienduskoolis.   

Evald Rink sai 2007. a Valgetähe V klassi ordeni.

2007. aastal tunnustas Eesti Vabariik Evald Rinki teeneid eestluse hoidjana Ameerika Ühendriikides Valgetähe V klassi teenetemärgiga.

Elu lõpuni oli Evald Rink elurõõmus, erk ja vaimukas, jälgides maailmasündmusi ja eriti Eesti käekäiku suure huviga.

Kohusetruu, aus ja õiglane, Evald Rink oli hea ja armas abikaasa ja isa, kes oskas nõu anda kõikide probleemide lahendamiseks.  

Teda jäävad leinama abikaasa Hildegard, tütred Linda ja Marju koos abikaasa Reinu ja poeg Olaviga, õde Ilse Ormus Rootsis koos lastega, ning sugulased Eestis ja mujal.

Marju Rink-Abel