Küberturvalisuse spetsialist Merike Kaeo korporatsioonist Filiae Patriae räägib kokkutulnutele, kuidas kasutada internetti turvaliselt. Fotod: Siiri Lind

2015. a augusti algul Kanadas Whistleri olümpiakülas toimunud 32. Lääneranniku Eesti päevade (LEP 2015) ürituste hulgas leidsid umbes 70 akadeemiliste organisatsioonide esindajat aega koguneda lõunasöögile Hilton Whistler Resort & Spa hotelli Mt. Currie ballisaalis. Esindatud olid korp! Rotalia, korp! Filiae Patriae, korp! Indla, korp! Amicia, korp! Ugala, korp! Vironia, Eesti Naisüliõpilaste Selts.

Lääneranniku Eesti Päevad on viiepäevane eesti kultuuri festival, mis toimub iga kahe aasta tagant ühes Põhja-Ameerika lääneranniku linnas (või külas) ja mis ühendab nii Kanadas kui USAs elavaid eestlasi.

Korp! Rotalia võimsate meeshäälte juhtimisel lauldi enne maitsva söögi juurde asumist üliõpilashümni "Gaudeamus igitur!"

Kokkutulnutele esines korp! Filiae Patriaesse kuuluv Merike Kaeo ettekandega küberkaitse teemal. Merike on töötanud Ciscos ning on maailma ühe suurema küberkaitsefirma Double Shot Security asutanud arvutivõrkude spetsialist USAs, kes on juba aastaid nõustanud ka Eesti riiki arvuti- ja internetialastes turvaküsimustes ning andnud välja raamatu “Designing Network Security”.

Ta rääkis, et üks tähtsamaid aspekte Internetis ja üldse inimestega suheldes on usaldus. Aga seda infot, mida me Internetis näeme ja kasutame, ei saa alati usaldada. Internetis tegutseb palju kriminaale, kes tahavad saada oma kasutusse inimeste isiklikku informatsiooni ja selle kaudu raha.

Kuna Interneti vahendusel on meil ühendus kogu maailmaga, siis pole julgeolekuküsimuses ühtset head lahendust, sest seda ühendust on raske hoomata. Eriti raske on see sellepärast, et paljudele inimestele on see äri, kuigi nn must äri, mis on kriminaalkuritegu. Arvutikasutajatele saadetakse suvalisi aadresse ja reklaami, mis nendele vajutamisel võib kasutaja seadmesse tuua viiruse või mõne muu tõrke, mis omakorda võib viia raha väljapressimiseni või varastamiseni.

Palju tööd on veel teha, et inimesed ise Internetis turvalisemad oleksid. Näiteks tõi Merike ühe oma sõbranna, kes näitas talle üht raamatut, kuhu saab kirjutada üles saidinime ja parooli. Selline teguviis võib aga küllaltki ohtlik olla, sest kui raamat ära kaob, saab selle leidja juurdepääsu kõikidele saitidele.

Hea viis oma paroole meeles pidada on kasutada password manager’e, tarkvararakendusi, mis jätavad inimese eest tema paroolid meelde ning aitavad neid korrastada. Ka ei tohiks üht ja sama parooli paljudel erinevatel saitidel kasutada.

Merike soovitas võtta mingi luulerea või fraasi, näiteks “Täna on ilus päev ja ma armastan oma kassi”, ning kasutada paroolina selle fraasi kõikide sõnade esitähti, mõnd suur-, mõnd väiketähena ja lisada vahele ka mõne numbri. Niisiis oleks parool toiPJmaoK8.

Tuleb ka meeles pidada, et mis iganes teenusepakkuja teie parooli küsib, siis seda ei tohi neile anda. Igaühe parool on ainult tema isiklik asi!

LEP 2015 raames toimunud akadeemilisele lõunasöögile kogunes ligi 70 osavõtjat.

Kahjuks jäi LEP tiheda ajakava tõttu lõunasöögi aeg veidi lühikeseks ja Merikesel ei jätkunud aega kõigile küsimustele vastamiseks. Kaks tundi möödusid väga informatiivselt ja rõõmsate taaskohtumiste ning uute tutvuste sõlmimise tähe all.

Lõpetuseks tehti kiirelt ka oma korporatsioonide ja seltside ühisfotod. Rohkem fotosid leiad Vaba Eesti Sõna facebooki lehelt.

Siiri Lind
Bret Metsküla