Valdur Mikita

Kindlasti on paljusid Eestist tulnud inimesi hämmastanud see, kui sarnased on Kotkajärve maastikud Eesti maastikele.

Esimest korda Metsaülikooli külastanuna võin seda kodust tunnet üksnes kinnitada. Mul on alati olnud aimdus, et eestlase identiteet on tugevasti maastikupõhine. Eestlasele on väga tähtis leida kõigepealt oma paik, kõik muu on juba teisejärguline ja sellest tulenev.

Usun, et Kotkajärve Metsaülikooli fenomen seisneb lihtsas tõdemuses, et paik liidab inimesi. Paigavaim hoiab elus keelt, kultuuri ja rahvuslikku vaimu. Ka ilma paigavaimuta on see võimalik, kuid seda on hoopis raskem teha.

Tundub, et üks eestluse elujõu ja ellujäämise garantiisid väljaspool Eestit ongi topograafiline mõtteviis, mis läbi ühe konkreetse paiga loob ajapikku oma traditsioonid ja rahvusliku mütoloogia.

Olen ise mõelnud, et eestlase kodutunne on üpris kummaline, see laieneb samuti maastikule. Tõenäoliselt pärineb see vanast taluarhitektuurist ja põlistalude asetusest, mis sageli ei olnud koondunud küladesse, vaid paiknesid üksiktaludena metsade ja heinamaade vahel.

Sellises ruumis sulab metsikuvõitu aed kokku läheduses asuva metsaga, kujundades maagilise ruumi kodu ja metsiku looduse vahel.

Meie kutsume seda kodumetsaks. Kodumets on sõna, mis minu meelest kõlbab väga hästi iseloomustama eestlase kodutunnet. Võib öelda, et ilma kodumetsata ei oleks meie kodutunne täiuslik.

Metsaülikooli maagia ehk väljendubki eelkõige selles, et ta varustab inimesi ühe väga olulise asjaga, nimelt sellesama kodumetsatundega.

Paljude jaoks on kodumets paik, kus on hea mõtiskleda ja mõtteid seada, aeg-ajalt oma hinge puhastada. Vaadates aukartusega kogu seda eesti mõtlejate intellektuaalset väge, kes aastate jooksul Metsaülikoolist läbi on käinud, võib seda paika tõepoolest nimetada teadvuse kiirendiks.

Soovin Kotkajärve paigavaimule head tervist pikkadeks aastateks ja olen üsna veendunud, et need vähesed paigad maamunal, kus inimeste ja paikade omavaheline side pole veel lõplikult katkenud, ongi erilised paigad.

Neid tuleb hoida nagu silmatera ja usun, et Metsaülikool kuulub teatud kriteeriumite alusel ilma kahtluseta maailma parimate ülikoolide hulka.