Eesti Arhiiv Ühendriikides  üldkoosolek toimus sel aastal Eesti lipu päeval, 4. juunil. Kutsed läksid välja kõigile EAÜ liikmesorganisatsioonidele. Ylo Anson esindas Eesti Ohvitseride Liitu, Tiiu Anson Connecticut´i Eesti Seltsi. Suur tänu neile pika reisi ettevõtmise eest!

Meie endi vabatahtlikud arhiiviabilised esindasid samuti mitmeid organisatsioone, millesse nad isiklikult kuuluvad. Näiteks on meie laekur Ines Horton ka Eesti Kultuurfond Ühendriikides esindaja, Juhan Urm esindas Eesti Üliõpilaste Seltsi, Anita Pallop esindas Eesti Spordiliitu, arhiivi asepresident Thomas Vaga esindas E.E.L.K. Lakewoodi Pühavaimu kogudust, mille õpetaja ta on. Meie “elav entsüklopeedia” ja arhiivimaterjalide vastuvõtja Irene Verder esindas Väliseesti Gaidide malevat. Toomas Tehve ja Endel Ploom esindasid Lakewoodi Eesti Ühingut.

Toomas Tehve esitas ka Estica seltsi nimel avalduse EAÜ liikmesorganisatsiooniks astumise kohta. See on rõõmustav uudis, sest ajapikku on mitmed väliseesti organisatsioonid oma tegevuse kahjuks pidanud lõpetama liikmete vähesuse tõttu, näiteks Baltimore Eesti Selts. Ylo Anson teatas, et ka Eesti Ohvitseride Liit ei tegutse enam – aeg on teinud oma töö Eesti Vabariigi eest võidelnud vaprate kangelaste keskel.

Liikmesorganisatsioonid, kes veel tegutsevad, ent mille esindajad isklikult kohale tulla ei saanud, saatsid kirja teel proksid hääletamise tarvis. Rein Linask, Eesti Skautide maleva esindaja USA-s, võttis koosolekust osa Skype´i kaudu.
Teatavasti on EAÜ üks peamine missioon USA-s tegutsevate või tegevuse lõpetanud Eesti organisatsioonide materjalide kogumine ja säilitamine, näitamaks ameerika-eestlaste panust emakeele ja kultuuri hoidmisel ning propageerimisel Ameerika Ühendriikides, kui ühte värviküllast osa suures lapitekis. Mulle nimelt meeldib võrdlus lapitekiga rohkem, kui püüe tõlkida ameerikalikku väljendit “melting pot”, mida siinse maa ja rahvaste kirjeldamiseks kasutatakse. Sulatuspott ei kõla kuigi poeetiliselt. Üks ilus käsitsi tikitud ruudukene suures värvilises lapitekis on palju etem olla.

Nagu osavõtjate tutvustus illustreeris, on ikka nii, et kes rohkem teeb, see rohkem jõuab. Siiski oleks juurde vaja uusi tegijaid ja seltside, organisatsioonide liikmeid. On arusaadav, et vägisi ei saa kedagi “eesti asjast” huvituma panna. Parim moodus oleks siinseid eesti päritolu inimesi endaga kaasa kutsuda erinevatele üritustele ja näidata, kui mitmekülgne eesti seltsielu USA-s kõigile raskustele vaatamata siiski on. Ja muidugi selgitada, et ilma meie endi entusiasmi ja vabatahtliku panuseta see kesta ei saa.

Ave Maria Blithe,

EAÜ arhivaar
ERKÜ liige