Johannes Nukk tütre Milviga juubeliõhtul

Los Angelese eestlaskonnas tähistati möödunud kevadel kahe väga aktiivse välisvõitleja, eestluse alahoidja ja edasikandja 90. juubelit. Nüüdseks on nende lapsed sammumas ettetallatud rada ning on aktiivselt tegevuses eestluse edasikandjatena.

“Taadid” Bruno Laan ja Johannes Nurk on paljudele väliseestlastele, aga  ka Eestis tuntud isikud.

Bruno Laan sündis 6. mail 1926 Tallinnas, kasvas ja käis koolis Nõmmel kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Saksa okupatsioonivõimu ajal astus lennuväkke, sõjakoledused elas vigastusteta üle. Peale sõja lõppu Saksamaal astus Bruno Laan Balti Ülikooli Münchenis ja siis Karlsruhe Ülikooli. Pärast immigreerumist USAsse jätkas ta õpinguid MIT’s Bostonis, mille lõpetas magistrikraadiga. Alaliseks elukohaks sai Los Angeles, kus ta töötas firmas Fluor 33 aastat insenerina, korraldades ettevõtte projekte üle terve maailma.

Los Angelese eesti ühiskonnas on Bruno olnud laulukooris, rahvatantsija ja välisvõitleja, kui oli vaja toetada Eesti iseseisvust. EOLL’i esimehena korraldas Bruno aastal 1979 esinduslikud Lääneranniku Eesti päevad Los Angeleses. Ta on olnud aastaid Los Angelese Eesti Maja juhatuses, olles 16 aastat selle esimees, kuulus Rotalia korporatsiooni, Los Angelese eesti kiriku nõukokku, jne. Muuhulgas on Bruno teinud ka tohutu töö Eestisse abipakkide ja hiljem raamatute saatmisel. 2011 a. tõi “Kultuur ja Elu” ära tema kirjutisi “Bruno Laane sõjaaegsed rännakud Teises Maailmasõjas”.  

   
Bruno Laan abikaasa Helgega juubeliõhtul tantsimas

Johannes Nukk alias Karu, sündis 7. juunil 1926 Mustjalas, Saaremaal ja käis seal ka koolis. 18-aastaselt värvati ta Saksa sõjaväkke. Pärast väljaõpet Neuhammeris võitles ta mitmes rindelõigus, sai haavata, kuid jätkas sõjarada, kuni sõja lõpul leidis ennast Tsehhimaal. Et Vene vägede eest pääseda, põgenes ta koos paari eesti noormehega jalgsi üle mägede Ameerika tsooni Furthis.

Furthi asutati uus põgenikelaager, kuid Karu eelistas astuda Ameerika vahiteenistusse ja oli hiljem vahikompaniis Nürnbergi vanglas, kus oli just käimas kohtuprotsess kõrgemate Saksa riigitegelaste ja sõjakurjategijate üle, kelle hulgas olid ka Hess ja Göring.

1952. a sai Karu sponsorluse abiga immigreerida Ameerikasse, otse Californiasse, kus ta jälle Ameerika sõjaväkke võeti ja Okinawale sõjaväepolitseinikuks saadeti.

Lõpuks eraisikuna tagasi Los Angeleses, abiellus Karu varsti Kaariniga ja lõi oma kodu, kus kasvasid lapsed Milvi ja Mardi.

Karu näitlejakarjäär algas 8-aastaselt kooli näidendis ja see on kestnud tänini. Ta on olnud Los Angelese eesti teatri raudvara, löönud kaasa nende kõigis lavastustes. Ta käis ka esinemas Eestis, kus koos Astra Shore’iga esitati etendust “Kaardimäng” Tallinnas Eesti Draamateatris, Pärnu Endlas, Viljandis ja Kuressaares. Etendusel oli kõikjal suur menu.

Karu on olnud ka tubli rahvatantsija, agar välisvõitleja ja kohaliku eesti elu edendaja igati. Ta on palju teinud Los Angelese Eesti Maja heaks, nii juhatuse liikmena kui ka esimehena.

Vaba Eesti Sõna juhatus, toimetus, talitus edastab hilinenud õnnitlused!