Iivi Zajedova heiskas Eesti lipu Haiti rannale. Arved Plaksi foto

21. märtsil peale ühepäevast purjetamist Floridast Kariibi merel jõudis punt eesti päikeseaustajat ühe saare randa. Seal nad püstitasid oma sini-must-valge lipu ühe palmi külge ja kuulutasid rannalapi omale. Selgus aga, et see maalapikene koos ümbritseva poolsaarega oli varem juba omandatud (või üüritud) Royal Caribbean laevafirma poolt Haiti riigilt. Seda siis vallutasime koos laeval kaasatoodud abivägedega mitmelt kontinendilt.

Poolsaar (Labadee) on nagu oma riigikene oma korrapidajatega ja ära lõigatud Haitist. Põhjus on see, et Haiti pole turismisõbralik maa. Väljaspool laevaturistidele pühendatud maad on palju vaesust. Haitis on vähe tööstust ja riik on tuntud korruptsiooni poolest. Seal elab 10 miljonit inimest, kellest pooled on alla 20 aasta vanad. Mida nad siis teevad? Võrreldes Eestiga on Haiti suuruselt 20% väiksem, aga rahvast on kuus korda rohkem. Mida võivad turistid seal hinnata või leida kui vaid vaesust ja lootusetust?

Tuhandeid aastaid tagasi saabus siia rahvast Aasiast Põhja-Ameerika kaudu. Kui Columbus 1492.aastal siia saarele jõudis, arvas ta ekslikult, et oli jõudnud Indiasse jaa kutsus kohalikke indiaanlasteks. Saare kuulutas ta Hispaania omandiks ja andis sellele nimeks Hispaniola. Vaevalt ta pärisrahvalt selleks luba küsis. Aga teame, et need, kes järgnesid, leidsid et suhkru ja tubaka kasvatamisega sai rikkust kasutades kohalikke tööjõuna.

Kohalikud kas põgenesid kiirelt võid surid Euroopast toodud haigustesse. Uued maa peremehed ostsid nende asendamiseks neegreid Aafrikast orjadeks.

Euroopa riigid, omades relvi ja organisatsioone, konkureerisid omavahel koloniseerimises ja leidsid, et vahel oli vaja teha kaupa, et vältida omavahelist võitlust. Nii juhtuski, et Prantsusmaa ja Hispaania said kokkuleppele, mille põhjal nad jagasid Hispaniola pooleks: läänepoolse osa said prantslased endale valitseda, seda teame nüüd kui Haitit, mille põhikeeleks sai prantsuse keel.

Orjade arv kasvas kiiresti ja ületas valgete arvu. Tulemus oli see, et orjad hakkasid mässama ja kuulutasid end Prantsusmaast vabaks. USA keeldus neid riigina tunnistamast, sest samal ajal kestis orjus ka seal.

Haiti on vaid häda näinud ja mitte üksnes hispaanlaste ja prantslaste käes, vaid ka ameeriklaste  okupatsiooni tõttu. Selle hädale liituvad veel kahjud, mida põhjustasid hiljutised maavärinad ja tormid. Mida võib see maa pakkuda turistidele kui vaid turvalistel eraldatud maalappidel päikest ja soojust. Ja seda me siis nautisime.

Varemed varajastelt kolonistidelt. Arved Plaksi foto

Mida võiks ajaloolist seal leida? Ühes rannaäärses kohas olid mingid varemed, mida valvas üks kohalik korrapidaja. Mees arvas, et need olid jäänused ajast, kui Kolumbus siia maabus. Ta vist ütles seda vaid selleks, et huvi äratada. Ligidal oli putkad, kus kohalikud müüsid oma väga primitiivseid käsitöid.

Kaheksa tundi peale meie invasiooni algust taganesime oma laevale õhtusöögiks õhujahutusega sööklates. Siis me laev purjetas edasi Jamaika suunas. Esimene reisisiht oli saavutatud – nautisime päikest ja soojust aga jäime midagi põnevamat ootama Jamaikal. Sellest järgmine kord.

Arved Plaks