Bostoni Eesti Kooli õpilased laulavad jõulukirikus jõululaule. Vasakult: Amelia Talluri, Tristan Brecht, Tarmo Tari, Norah Kaps, Isabella Branzetti, Miira Engelhardt, Theodor Brecht, Enrik Attemann ja Hendrik Branzetti.

16. detsembril oli mind kutsutud Bostoni Eesti Seltsi jõulupeole, sest kuuldavasti olevat seal tublid lapsed, kes kõik salme ja laule ja pillimängu õppinud ning tahaksid neid mullegi esitada.

Eriti toonitati kutsel, et sellel aastal on esimest korda moodustunud grupp vanemaid lapsi õpetaja Jeffers Engelhardt’i juhendamisel, kes (lisaks lauludele) on selgeks saanud ka kandlemängu algtõed ning kokkumäng pidavat laabuma juba üsna sujuvalt.

Bostoni Eesti Kooli kandlimängijad, vasakult: Miira Engelhardt, Norah Kaps, Isabella Branzetti, Amelia Talluri, taga õpetaja Jeffers Engelhardt ja Hendrik Branzetti.

Läbi lume sahiseva jõudsin kohale ettemääratud ajaks ja tõsi mis tõsi, eesti lapsi jagus selles vaikses ilmanurgas oma paarikümne ligi. Oli põlvepikkuseid ja oli ka neid, kes mulle ülevalt alla vaatasid (kuigi ma oma kasvu üle eriti ei kurda).

Bostoni Eesti Kooli õpilased esinevad jõuluvanale ja teised lapsed loodavad jõulutaadilt kingitusi saada.

Vadistamist ja pillilugusid ning salme jagus terveks kotitäieks. Anti patsu ja tehti pai, mõni ronis ka põlve peale istuma. Toredad lapsed, toredad issid ja emmed, tore rahvas! Hoidke keelt ja hoidke kombeid! Järgmiseks aastaks kutsuti jälle. Tulen.

Jõuluvana