Koostanud Elle Lees, kujundaja Rein Seppius. Peatoimetaja Heino Arumäe, tegevtoimetaja Anne Velliste.

Kirjastus Aade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, 400 lk

Oleme elanud sellel maal tuhandeid aastaid. Oma riigi rajamiseni jõudsime veidi vähem kui sada aastat tagasi.

Juhan Kukk sõnastas meie riigi  mõtte, kirjutades iseseisvuse manifesti algteksti. Vabadussõja ajal pani ta aluse Eesti rahale.

Vabariigi algaastatel oli Juhan Kukk Riigikogu esimees ja riigivanem – Eesti riigipea.

Mees, kes rääkis vähe, aga tegi palju, andis asendamatu panuse Eesti demokraatliku majanduse ühe alustala – ühistegevuse – edendamisse.

Riigi ühe kõige väljapaistvama rajajana oli Kukk stalinlikule Nõukogude impeeriumile talumatu – ta suri märtrina Eesti Vabariigi eest Põhja-Venemaa vangilaagris.

Kogumikku on kirjutanud põhjalikke kajastusi Juhan Kuke elust ja tegevusest Heino Arumäe, Allan Liim, Ago Pajur, Indrek Paavle, Kalev Kukk, Leho Lõhmus, Vahur Mägi, Malle Loit jt.

Oma riigi sünd tegi meid peremeesrahvaks meie omal maal.

Käesolev raamat – kokkuvõte Juhan Kuke elutööst – püüab lunastada osakest tänuvõlga Eesti tänase vabaduse eest.

Anne Velliste

Details

Published: March 20 2015

Eduard Vilde Narva-Jõesuus 1925. a.

Details

Published: April 06 2015

Noor Eesti artist Kenneth Suie pälvis tunnustuse festivalil WideScreen Film & Music Video Festival, kus oli nomineeritud ka Kristjan Kasearu ja The Hefti video "Born to live".

Kenneth võitis auhinna videoga "The morning after".

"Üks asi on võita auhind ja hoopis teine asi on see isiklikult vastu võtta ja suure auditooriumi ees tänukõnet pidada," kirjutas Kenneth oma Facebooki lehel.

Kuigi festival toimus alles esimest korda, küündivad auhinnad 3000 dollarini.

Foto ja tekst: ERR

Details

Published: March 20 2015

Marge Monko on esimene eestlasest ISCP resident.

ISCP avalikule konkursile kahekuuliseks residentuuriks New Yorgis laekus 15 taotlust.

Rahvusvaheline žürii, kuhu kuulusid New Yorgi kaasaegse kunsti institutsioonide kuraatoritest esindajad koosseisus Kari Conte (ISCP), Jessamyn Fiore (Rawson Projects), Ruba Katrib (SculptureCenter), Niels Van Tomme (Bukaresti biennaal) ja Karin Laansoo (EKKAK), valis häälteenamusega konkursi võitjaks Marge Monko.

Žürii hindas Monko projekti sügavuti minekut valitud uurimisteemaga ning kunstniku viimase viie aasta aktiivset näitusetegevust rahvusvahelisel areenil.

Marge Monko residentuur ISCPs keskendub 2016. aastal toimuva personaalnäituse ettevalmistusele ning uute teoste loomiseks vajalike arhiivimaterjalidega tutvumisele New Yorgi raamatukogudes. 

Details

Published: March 30 2015

24. veebruaril oma uue albumi "Circles" avaldanud Ewert and the Two Dragonsi Ameerika Ühendriikide tuur oli täies hoos, kui 12. märtsil anti kontsert Brick & Mortar Music Hallis San Franciscos. Õnnetul kombel murdis keegi keset kontserti nende tuuribussi ning viis ära suure osa bändi tehnikast ja tuurirahast.

Details

Published: March 30 2015

Kirjastus Aade, 2015

224 lk

Arne Kalmu äsja ilmunud raamat „Balti musketärid USA Kongressis“ kajastab Balti riikide kestmise lugu.

Kui Eesti, Läti ja Leedu langesid 23. augustil 1939 Hitleri ja Stalini seatud ühislõksu, mille tagajärjel Nõukogude Liit nad aasta hiljem sõjaliselt hõivas ja liitis, ei jäänud selline asjade käik maailma tähelepanuta. USA välisministri kohusetäitja Sumner Welles tegi 23. juulil 1940 jõulise avalduse: Ameerika Ühendriigid ei tunnusta iial sõjalist ja poliitilist vägivalda, mis püüab teha lõppu vabade iseseisvate riikide olemasolule – olgu nad suured või väikesed.

Siit sai alguse katkematu Balti riikide okupeerimise ja annekteerimise mittetunnustamispoliitika. Ent Jaltas ja Potsdamis andsid USA ja Suurbritannia praktilises osas Stalinile järele. Kümned tuhanded eestlased, lätlased ja leedulased, kes olid põgenenud kodumaalt ja leidnud ajutist peavarju Saksamaal dp-laagrites, pääsesid alates 1948. aastast eriseaduse alusel USA-sse. Viie aasta möödumisel said nad õiguse Ameerika kodakondsusele.

Balti pagulased ei jätnud ühelgi aastapäevaaktusel rõhutamata, et nende kodumaa on õigusvastaselt okupeeritud ja nad nõuavad vabadust. Ent Lõuna-Californias elanud leedu pagulane Leonardas Valiukas mõistis: sellest, et baltlased üksteisele oma vabadusiha kinnitavad, ei piisa. Balti küsimust peab teadvustama USA poliitiline eliit ja peavoolumeedia. Selleks aga tuleb Eesti, Läti ja Leedu päritolu USA kodanikel sekkuda oma uue asukohamaa poliitilisse ellu. Leonardas Valiukas algatas 1961. aastal ülemaalise liikumise, et mõjutada USA Kongressi liikmeid võtma vastu Balti riikide vabadust toetavaid resolutsioone. Võimalikult paljud kodanikud pidid saatma oma valitud rahvaesindajale vastavasisulise nõude.

Sündis teovõimas organisatsioon Americans for Congressional Action to Free the Baltic States (Ameeriklased Kongressi Balti Riike Vabastava Tegevuse Nimel.) Selle Eesti-poolseks eestvedajaks kujunes tollal noor Arne Kalm. Hea diplomaadivaistuga suutis ta kaasa tõmmata USA idarannikul tegutsenud eesti pagulaste keskorganisatsiooni Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides. Ka oskas ta hästi kooskõlastada tegevust lätlaste ja leedulastega.

ACA tegutses terve aastakümne ja valmistas olulisel määral pinda ette hilisemaks poliitiliseks läbimurdeks president Ronald Reagani ajal.

Ameerika Ühendriikide mõju Balti riikide vabanemisel ei ole võimalik ülehinnata. Mehed nagu Leonardas Valiukas ja Arne Kalm tegid ära hiigeltöö. Käesolev raamat aitab tehtul pääseda unustuse hõlma vajumast.

Trivimi Velliste

Details

Published: March 30 2015

ETV saates "Hommik Anuga" oli külas Valtrik Pihl, kes koob üksi hiiglaslikku Eesti lippu.   Foto: ERR

Details

Published: March 31 2015

Jonas Tarm

Noore Eesti-Ameerika helilooja ja viiuldaja Jonas Tarmi ajalooõudustele viitav sümfooniateos „Marsh u Nebuttya“ (ukraina keeles „Marss unustusse“)  pidi tulema esiettekandele New Yorgi Carnegie Hallis, kuid võeti vaid loetud päevad enne esitust kavast maha.

«Marss unustusse» on helilooja sõnul pühendatud sõja-, totalitarismi- ja polariseeriva natsionalismi ohvritele minevikus ja tulevikus.

Tarm kasutab seal tsitaatidena ka lõike Ukraina NSV ja Saksamaa natsipartei hümnidest. Viimase pärast leidiski teost esitama pidanud New York Youth Symphony orkestri juhtkond, et selline asi ei sobi, kuna see 45-sekundiline lõik võib kedagi solvata.

New York Times'i 5. märtsi artiklis kirjeldab noor helilooja orkestri otsust kui tsensuuriakti, mis mõjus talle täiesti hävitavalt.

“Juhtub, et kontsert jäetakse ära näiteks halbade ilmastikutingimuste tõttu või majanduslikel põhjustel, see on nagu loomulik surm. Kuid kontserdi keelamine sisu tõttu tundub mulle nagu mõrv,” tsiteerib NY Times heliloojat.

Details

Published: March 10 2015