Nagu me teame, on viimase aasta jooksul kultuur ja kultuurisündmused kolinud üle virtuaalsesse ühisruumi.

Kindlasti ei asenda see näost-näkku kohtumisi aga oma võlu ja väärtus on ka läbi arvutiekraani suhtlemisel.

Details

Published: March 20 2021

Emakeelepäeva tähistamine üle ilma

3. märtsil tähistasid emakeelepäeva üleilmsed eesti keele õpetajad – kokku tuli kuvarite ette üle 80 osaleja. Mis siis, et läbi veebikanalite, ikkagi oli tore taaskohtuda paljude sõpradega erinevatest riikidest.

Eesti Kool Oslos ja Norskestisk forening / Norra-Eesti Ühing pakkusid suurepärase programmi, kus oli asjalikke loenguid, vajalikke töötube, auhindadega viktoriin.

Details

Published: March 20 2021

Anu Põder "Keeled".   Foto: Andrej Vasilenko

Esimese Eesti kunstniku teosena on Londonis asuvasse kunstimuuseumisse Tate jõudnud Anu Põdra 1990. aastatel loodud teos "Keeled".

Anu Põdra installatsioon "Keeled (Aktiveeritud versioon)" (1998) kuulub nüüd koos originaalvormi ja reprodutseerimisõigusega moodsa kunsti muuseumi Tate kunstikogusse Suurbritannias.

Details

Published: March 20 2021

Tartu Ülikooli muuseum, tähetorn ja kunstimuuseum pakuvad kuni 11. aprillini tasuta veebitunde kõikidele kooliastmetele.

Tunnid haakuvad õppekavaga ajaloo, kirjanduse, loodusõpetuse, keemia ja füüsika valdkonnas.

„Õppisime eelmise aasta kevadest ja sellest õppeaastast, et kaootilistes oludes jäävad kavandatud õppekäigud ära seda kergemini, mida kaugemalt plaanitakse Tartusse muuseumisse sõita.

Details

Published: March 20 2021

Kultuuriminister Anneli Ott kinnitas kultuurivaldkonna teemaaastad järgnevaks kolmeks aastaks.

2022. aasta on pühendatud raamatukogudele, 2023. aastal võtab järje üle liikumisaasta ja 2024. aasta keskendub kultuurilisele mitmekesisusele.

„Järgmine aasta on märgiline selle poolest, et kasutajate vajadustest lähtuvad raamatukogud on muutumises.

Details

Published: March 20 2021

Sõnad „ema“ ja „keel“ kannavad eri tähendusi, mis loovad kokkupandult kolmanda.

Emakeelepäeva eel palus Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis ülikoolipere liikmetel mõtiskleda emakeele tähenduse üle.

Inspireerigu need üksteist nii rikkalikult täiendavad mõtted meie lugejatki vaagima, mida tähendab tema jaoks emakeel.

Valve-Liivi Kingisepp
emeriitdotsent,
keeleteadlane

Emakeel seostub minu südames ja mõtteis mu kodupaigaga, täpsemalt Aru-Uuetoa taluga, kus olen sündinud ja pereringis Lääne-Nigula murrakut rääkima õppinud.

Details

Published: March 20 2021

Arvuti eesti klaviatuur ehk klahvistik, meie tähestiku viimaste, omapäraste täpitähtedega. Kas teate, mis järjekorras nad tähestikus ilmuvad? Siinne foto sellele vastust ei anna. Backspace on eesti keeles tagasilükkeklahv ja enter on sisestusklahv. Endastmõistetav, miks need sõnad klaviatuurile kahjuks hästi ei sobi. Kui on soov tippida eesti tähti mugavalt kustahes maailmas, võib Eesti arvutipoest tellida lisa-klaviatuuri.   Foto: Riina Kindlam

Hasart on üks naljakas sõna, mille puhul minu jaoks kumab läbi sarnasus inglise sõnaga hazard.

See viimane tähendab ohtu ja eks e-etteütlus ongi omajagu ohtlik ettevõtmine.

Selle teksti loojad üritavad ju tekitada lõkse, kohti, kus õigekeelsusreeglite ja grammatika teadmised ning mälu tuleb proovile panna.

Details

Published: March 20 2021

Emakeelepäeval, 14. märtsil tutvustas välisministeerium oma Facebooki lehel Jinseok Seo’d, kes tõlgib eesti kirjandust korea keelde.

Peatselt ilmub Koreas tema tõlgitud Oskar Lutsu „Kevade“.

Kuidas Sul tärkas huvi eesti keele vastu?

Jinseok Seo: Kohtusin esimest korda Eestiga 1993. aastal Lõuna-Koreas Daejeoni linnas toimunud maailmanäitusel.

Details

Published: March 20 2021