“Vaba Eesti Sõna” 12. novembri numbris andis Sirje Kiin ülevaate Endel Uiga äsjailmunud raamatust  “Where The Light Comes  From – One Hundred Years Looking Back”. 

Selles jutustab autor nii oma pikast elukäigust (102), kui ka Eesti keerulisest saatusest 20. sajandil üldiselt.

Endel Uiga sündis 3. märtsil 1918 Tartumaal, Võnnu ligidal, Uiga talus, seega  nädal pärast Eesti Vabariigi loomist. 

Elu vanavanemate perekonnal polnud kerge, rikkust ja vara vähe, kuid raske töö ja ausus, nagu ta ise kirjeldab, kandis neid ja nende järeltulijaid.

  Juba varakult avaldus Endeli huvi tehnoloogia alal.

Sellest  pärineb ka raamatu pealkiri  “Kust valgus tuleb”.

Kui Endeli pere 1920 paiku Tallinnasse, Kopli linnaossa, siirdus, sai kaheaastane poisike jõulukingiks taskulambi!

Selle võttis ta peagi koost lahti, vabandusega, et “tahtsin näha, kust valgus tuleb...”

Details

Published: December 20 2020

Äsja trükist tulnud raamatu „Eesti ravimtaimed“ kolmas köide kirjeldab 30 rohkelt kasutatavat kodumaist taime, millest paljud on maitsetaimed.

Kolme raamatu peale on autorid vaadelnud kokku 150 Eestis leiduvat ravimtaime ja nende kasutamisvõimalusi.

Eesti ravimtaimi tutvustava raamatu kolmandas köites on tähelepanu all 30 taime, mis iseloomustavad suuresti maitsetaimerohket aeda, sest kõik maitsetaimed on ühtlasi ravimtaimed.

Details

Published: December 20 2020

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum teeb digitaalselt kättesaadavaks Eesti heliloojate 4000 originaalkäsikirja, millega huvilised saavad tutvuda muuseumide infosüsteemis MuIS.

2020. a. suvel alustas teatri- ja muusikamuuseum Eesti heliloojate originaalkäsikirjade digiprojekti, mille käigus digiteerib muuseum umbes 4000 käsikirja.

Details

Published: December 20 2020

Kaltsunukk Sipsik ja tema perenaine Anu.

ETV, ETV2 ja Lasteekraan pakuvad lastele mõeldes eesootavatel pühadel eriprogrammi koos uute filmide ja sarjadega.

Sipsiku-sõpru ootab filmi tele-esilinastus, armastatud tegelane jõuab ekraanile ka etenduse ning värskelt salvestatud lauludega.

Eesti oma tele- ja filmitoodang on vaadatav ka Eestist kaugemal.

27. detsembril kell 18.45 (Eesti aja järgi) ehk 11.45 New Yorgis, esilinastub ETVs laste animafilm "Sipsik", ühest Eesti lastekirjanduse enam armastatud kangelasest.

Details

Published: December 20 2020

Eestlaste leeripäev Metsakodu laagris, piiskop Konrad Veem ja õpetaja Elmar Tõldsepp, 1973.

Selle kogu muuseumisse jõudmise lugu sai alguse seitse aastat tagasi, kui käisime ERMi uue püsinäituse ettevalmistamise käigus Rootsis sealseid eestlasi intervjueerimas ning olulisi kohti ja sündmusi filmimas, kirjutab ERMi peavarahoidja Riina Reinvelt muuseumi blogis.

Niiöelda võttegruppi kuulusid peale minu fotograaf Anu Ansu ja filmimees Maido Selgmäe.

Details

Published: December 20 2020

Saarlased on kuulsad oma ö-hääliku ja laulva kõneviisi poolest.

Tasub aga meeles pidada, et näiteks Muhus ja Pöides on õ-häälik täiesti olemas.

Peale õ kipuvad saarte elanikud ka teisi täpihäälikuid ära vahetama: ütlevad sageli pehe (pähe), pisüt (pisut) ja püme (pime).

Rahul pole nad ka tugevate sulghäälikutega, nii saab vikatist vigat ja mõnikord kraavist raav.

Details

Published: December 20 2020

Rein Taagepera                                            Hinge-Mai Raud-Pähn

27. novembril andis rahvastikuminister Riina Solman koos sihtasutusega Pere Sihtkapital välja professor Aino Järvesoo nimelised auhinnad.

Auhinnafond on kokku 25 000 eurot ja see anti välja inimestele, kes on Eesti rahva kestmise ja eestluse hoidmisega ühiskonnas eriliselt silma paistnud.

Elutöö auhinna sai Rein Taagepera, silmapaistva meediategevuse auhinna Ene-Margit Tiit ning eesti kultuuri ja keele hoidjatena välismaal tunnustati Hinge-Mai Raud-Pähni ja Jüri Treid.

Details

Published: December 13 2020

PRESSITEADE
08.12.2020
 
2020. aasta sõnakorjel pakutud 4000 sõnast valis komisjon välja kümme, mida soovitab uudisdigisõnadena kasutusele võtta.

Rahvahääletusel sai ülekaalukalt enim hääli digitigedik. Koolidest oli kõige aktiivsem sõnapakkuja Tartu Hansa Kool.

„Sõnause sõnasaak näitab, et inimesed armastavad eesti keelt ja tahavad, et see aja ja eluga kaasas käiks,“ ütles sõnause projektijuht Ede Tamkivi.

Details

Published: December 13 2020