Kristiina Teiss

ja Soomet pole olemas
pole olemas Venemaad
Leedu ja Lätigi läinud

Taanimaal võib ju miskit mäda olla
ent todagi pole olemas
kaugemaist maadest rääkimata

Lumi on olemas
akende taga,
mis on me aknad maailma
üks on aken Euroopasse
teine Ameerikasse
kolmas Utoopiasse
(ent kahte esimest neist
                        pole olemas)

Elu oma väikeste korduvate rutiinidega
on laskunud üksikule planeedile
ja tegelikult ma ei tea
kas akna taga ootab mind
Utoopia või Düstoopia
Aga Puud on ikka samad
Puude taga on Mets
Metsa taga Järv
ja kuskil kaugemal ka Meri
Maailm taandub maas-tikeks
radadeks
ekspeditsioonideks
Kööki, Sauna, Kuuri alla
ja aegajalt ka Töö juurde
  ning Poodi

Ega tegelikult on
                kõik ju hästi
Ainult Eestit pole olemas
Paremini kui aasta tagasi
kuigi ka siis Eestit polnud olemas
polnud isegi Helsingit mitte
Pood oli toona ohtlik ekspeditsioon
milleks pidi valmistuma nädal aega ette
Töökohad ja koolid olid sootuks keelatud  tsoon
nendegi olemasolu hakkas ununema
Aga jah.
Eestit pole olemas.
Pole mereteedki sinna.
Ja kui teda Soome lahe põhjakaldalt ei ulata nägema
siis polegi teda olemas
Silmapiirilt on kadunud Tallinn, Tartu, Narva,
Viljandi ja Hiiumaa
Vanavanemate hauad, lapsepõlvekodu Nõmmel,
Kalevi kommipood
ja kõikide sõprade kodusoojust
õhkunud köögid...

Kas võib igatseda midagi,
 mida pole olemas?
Kas midagi, mida pole olemas,
 võib igatseda?
Eesti, me igatsuste Shangri-la,
me miraaž
ja öine unenägu
kui Sind pole olemas,
kas on siis meidki?
Kas kaob meie minevik,
kui vaatame tagasi,
ja seda mis seljataha jäänud,
hävitavad Stephen Kingi
õudusloost tuttavad
ajasööjad langoljeerid,
kes ahmivad ahnelt kõige,
 mis olnud.

Mu riiulis on Peter Bicheli
eesti keelde tõlgitud laste-raamat
Ameerikat ei ole olemas.
Jah, ka Ameerikat pole olemas.
Ent kõike, mida olemas pole,
võib olevaks kirjutada.

                    /Kangasala, Soome, 30. jaan. 2021/