Eha Urbsalu (vasakul) oma pulmas koos ristitütre Sophia Rose’ga, kes mängis peaosa Eha auhinnatud lühifilmis “A Thorn”. Foto: erakogu

 

Eha Urbsalu võitis Los Angelese Independent Women filmifestivalil oma lühifilmi “A Thorn" ("Okasroos") eest parima naisrežissööri auhinna.

See pole mitte esimene autasu filmile. “A Thorn” on  juba mitmel filmifestivalil Ameerikas võitnud parima lühifilmi auhinna.

 

Samuti on Eha Urbsalu auhinnatud parima naisrežissööri auhinnaga mitmel rahvusvahelisel filmifestivalil nagu East Hampton TV Festival, New York International Film Awards, NorthEast Film Festival ja nüüd LA Independent Women Film Awards.

Eha Urbsalu: “Samas oli isegi erilisem see, et minu ristitütar Sophia Rose auhinnati parima  näitleja auhinnaga aasta tagasi New York City TV Festivalil, kus ta 13 aastasena võistles täiskasvanud naistega ja võitis.

 

Hiljem võitis Sophia Rose ka parima noore näitleja auhinna ja samuti võitis meie teine noor näitleja, Alexandra, lapsnäitlejate auhinna (Alexandra oli 12, kui filmisime).

“A Thorn” oli minu teine lühifilm ja võite ju küsida, et kuidas üks Tallinna tüdruk sai Ameerikas filmirežissööriks.

 

Pean tõdema, et ma olen olnud filmimaailmas juba väikesest peale, kuna minu ema töötas nõukogudeaegses Eestis filmistuudios Tallinnfilm kostüümide osakonnas.

 

Seega ma n-ö kasvasin üles filmistuudios. Sest ei olnud vahet, mis poliitiline kord oli, kunst jääb kunstiks, nii nõukogude ajal kui kapitalismi ajal.

 

Freud on öelnud et 5-aastasena me oleme juba välja kujunenud, mina tahtsin 5-aastasena  saada filminäitlejaks.

 

Ma küll ei teadnud, et see ei saa toimuma Nõukogude Eestis, vaid hoopis Ameerikas, aga üldiselt võin öelda, et tal oli õigus.

Ja kui mul ei oleks nii kiire oma orgaanilise kosmeetika brändi Viking Beauty Secrets tegemistega, siis läheksin praegu täiel rinnal edasi tegema “A Thorn” täispikka filmi, kuna tegelikult kirjutasin ma täispika stenaariumi, “A Thorned Rose” ja see lühifilm on ainult üks väike osa sellest filmist.

Kui rääkida põhiteemast, mida “A Thorn” puudutab, siis see on moment kahe teismelise tüdruku elust, kes mõlemad on immigrantidest üksikemade tütred kaasaegses Ameerikas.

Rose, hoolimata oma noorest east, on juba kogenud mitmeid problemaatilisi olukordi, nagu näiteks oma ema peigmeeste tähelepanu.

 

Tahaksin siin mainida, et Eestis kehtib praegu seadus, mille kohaselt võivad täiskasvanud olla seksuaalvahekorras 14-aastastega.

 

Mis on väga mõtlemapanev, arvestades et Nõukogude  aegses Eestis oli see alampiir 18 aasta peal.

Lühifilmidel on oma formaadiga võimalus esile tuua mitmeid suuremaid elulisi küsimusi. Nad on nagu lühikesed küsimused, mis panevad inimesi pikalt mõtlema.”