Algas VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress Tartus. Foto: Soome-ugri rahvaste maailmakongress

Kongress toimub üle nelja aasta, eelmine kongress toimus Lahtis.

Selle kongressi neli teemat on:
- emakeele säilitamine ja õpetamine;
- rahvuskultuuri traditsioon ja uued vormid;

- kliimamuutuste mõju rahvastele ja kultuuridele, eriti arktilise ala muutumise mõjud;
- ajakirjanduse ja meedia uued kaasaegsed üleilmsed vormid rahvuskultuuride elavdamiseks.

VIII soome-ugri maailmakongressi avapäeval tervitasid kõnedega Eesti, Soome, Ungari ja Läti presidendid ja Venemaa kultuuriminister.

Eesti president Kersti Kaljulaid:

“Paljud lootusrikkad pilgud on täna pööratud Tartu poole.

Sümboolne on, et Eesti Rahva Muuseumi esimese palgalise juhina asus pea sada aastat tagasi tööle Soome etnograaf Ilmari Manninen, kes nimetas soome-ugri tööd me „aukohustuseks“.

Soome-ugri rahvaste maailmakongressid on aidanud ehitada rahvastevahelisi sildu 30 aastat.

Suhtevõrgustik on ainukordne, siin saavad võrdselt oma mõtteid väljendada nii liivlased, ungarlased, soomlased kui vadjalased.

Rääkida vabalt meie rahvaste muredest, kuidas teineteise teadmistele toetudes võiksime paremini oma keeli ja kultuure kaitsta ning arendada.

Soome-ugri rahvaste ühist asja ajades on meil tarvilik mõelda mitu põlve ettepoole, et meie keeled ja kultuurid kestaksid ka tulevastel aegadel, me hõimurahvad peavad muretsema oma emakeelse koolihariduse, omakeelse kirjasõna tuleviku, loodusvarade hoolimatu kasutamise ning põlisrahvastena oma õiguste pärast.

Selles mures ei ole keegi üksi, selle ühise mure püüame vormida ühiseks lootuseks.

Elame maailmas, kus suur-te keelte mõju seab ohtu väiksemate identiteedi ning võimaluse ellu jääda.

Nii on kõigi meie ühiseks hooleks soome-ugri rahvaste keeleline identiteet.

Keel on meie rahvusliku identiteedi olulisim mõjutaja.

Viimase sajandi jooksul on meie rahvaste keeled olnud enam kui kunagi varem suurkeelte mõju all.

Oht tekib siis, kui mõne keele mõju on nii valdav, et inimesed loobuvad oma emakeeles rääkimisest, õppimisest.

Oma keele kõnelemine muutub millekski, mida peab häbenema.

Nõnda võib murduda ka rahva meel. Sellega ei tohi vaikides leppida.”

Maarja Pärl Lõhmus

Udmurt Elena Kirt rahvariietes.  Foto: Maarja Pärl-Lõhmus

Tartu linnapea Urmas Klaas ja soome-ugri kongressi korraldaja Kadri Raudalainen.    Foto: Maarja Pärl-Lõhmus