2013. aasta sügisel saab Estonia teatri- ja kontserdimaja 100-aastaseks. Maja 100. aastapäeva tähistatakse septembris suurejoonelise festivaliga, mille korraldavad Rahvusooper Estonia, Eesti kontsert, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kaasa löövad Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Hortus Musicus, Läti Rahvusballett, Teater Varius jpt. Festivali piletid on müügil ja kava leiate siit: estonia100.ee
1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju — “Koidu” ja “Hämariku”, mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali.

Aasta pärast oli teatrimajas juba sõjaväehospidal, käis esimene maailmasõda. Kontserdisaali rõdupoolses osas seati sisse õigeusu kirik. Kuna teatrisaali siiski ei okupeeritud, jätkasid näitlejad etendustega omal kulul.
23. aprillil 1919 tuli “Estonia” kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament — Eesti Vabariigi Asutav Kogu. Teatri ja kogu maa ajaloos algas uus aeg, tehti mitmeid ümberkorraldusi. 1934. aasta ümberehituste käigus (ehitati kinni Valge saali esine, varem siseõuele avanenud rõdu) lisandus teatrimajale veel Roheline saal.
Nõukogude lendurite totaalses pommirünnakus Tallinnale 1944. aasta 9. märtsi õhtul hävis ka Estonia hoone. Teatri- ja kontserdimaja renoveeriti 1940-ndate aastate teisel poolel arhitektide Alar Kotli ja Edgar Johan Kuusiku projektide järgi. Kotli projekt oli inspireeritud 1930. aastate uusklassitsismist või ajastu nõuetele vastavast stalinistlikust klassitsismist. Arhitekt püüdis säilitada hoone Estonia puiestee poolse fassaadi ilmet, ülejäänud fassaadide ilme muutus põhjalikult. Muutus ka interjöör, mis kaotas oma kaunid juugendlikud jooned ja muutus klassitsistlikult rangemaks.
1946. a. taasavas oma uksed kontserdisaal, 1947. a. oktoobris ka teatrisaal. Ehitus jõudis lõpule 1951. a.,  kahe saali vahele jääv madalam osa rekonstrueeriti alles aastal 1991 Estonia talveaiana. Maja kuulub tänapäeval endiselt „Estonia” teatrile, selles tegutsevad praegu kolm iseseisvat institutsiooni — ühes tiivas Rahvusooper Estonia ja teises Eesti Kontsert ning Eesti Riiklik Sümfooniaorkester.
2003. a. sügisel valmis polüfunktsionaalne kammersaal, 2004. aasta sügiseks sai teatrisaal endale ajakohase lavakonstruktsiooni, teatri 100. aastapäevaks 2006. a. renoveeriti suur saal ja publiku jalutusruumid, valmisid ka uued kohvikud ja baarid.
Põnevaid kilde maja sünniloost on kogunud rahvusooperi arhiivi toimetaja Piret Verte ja neid saab lugeda  Estonia Seltsi kodulehelt rubriigist Arhiivitari pajatusi  www.opera.ee/arhiivitar-pajatab/ Fotod: üleval paremal - esimesed külalised saabuvad Estonia teatrimajja 24. augustil (Vana kalendsri järgi) 1913; all vasakul - Estonia suveaed. Fotod: Estonia Seltsi koduleht opera.ee