Eduard Rüga (1903-1997) Värviline puutrükk

Valdur Raudvassar kirjutab 17. augusti “Võrumaa Teatajas” hiljuti Noodaskülas Härma talust leitud värvilise puugravüüri “Kütiorg 1941” autorist, Pallase lõpetanud kunstnik Eduard Rügast, kelle sünnist möödus tänavu 110 aastat.
Rüga tööd äratasid tähelepanu juba Pallases, kus ta ainsa õpilasena pääses Eesti kunstinäitusele Rooma, Budapesti, Varssavisse, Krakovisse ja Antwerpenisse. Saanud 1940. a. esikoha ideekavandite võistlusel oma

“Lõuna-Eesti inimene ja loodus” kavandi eest, oli ta kohustatud tegema 35 värvilist puugravüüri trükituna igaüks kümnele lehele.

Sellest kujunes kunagise moonakapoja Eduard Rüga meistritöö, millesse ta pani oma elu- ja kodumaatunnetuse, oma tööpaatose ja usu eesti rahva elujõusse saabuva õnnetuse taustal, mainib Raudvassar. Kahe aasta jooksul valmis 18 gravüüri. Siis oli perekond kahe väikese tütrega sunnitud jätma kodumaa ja põgenema punase laviini eest.

Põgenikupõlves, kus muret tegi kultuuritraditsiooni säilimine ja  noorte rahvuslik kasvatus, kuulus Eduard Rüga mitmete seltside asutajate hulka, õpetas joonistamist Geislingeni Gümnaasiumis ja jätkas ka enese täiendamist sealsetes kunstimuuseumides. 1949. aasta sügisel õnnestus perekonnal rännata Ameerikasse, kus leiti kodu New Jersey osariigis.

Eduard Rüga elutööks on 223 maali ja monotüüpiat, 61 puugravüüri, 11 raamatu illustratsiooni, kümme eksliibrist ja 78 kunstinäitust, alates Võrust (1934) ja lõpetades New Yorgiga (1977). Arvudes arvamata jääb tema ühiskondlik ja pedagoogiline tegevus. Pärast taasiseseisvumist oli tal võimalus külastada oma noorusmaid nii Urvastes kui Sangastes.

Kunstnik lahkus elust 28. oktoobril 1997, tuhk sängitati Tartu Vana-Jaani  kalmistule 8. augustil, 2000. Paul Reets oma nekroloogis ütleb: ”Tema juured olid aetud oma mulda, mis kaasa toodud Pallasest ja võrukeste maalt. Võeti ja anti, aga hinge ei müüdud ära.”