Teadlased on koostanud keelekasutuse kantseliidist puhastamist lihtsustava soovitussõnastiku.

„Ilusas eesti keeles võiks vastata, et kaasakem riskiohje rakkerühm sidusgruppide sisendpakkumuste parendamisesse, sooritades postmodernistliku paradigma diskursiiv-narratiivse dekonstruktsiooni teostamise läbiviimise kordasaatmise ellukutsumist.” Arusaadav? Mitte eriti.

Nii kirjeldas Karl Martin Sinijärv üpriski värvikalt või õigem oleks öelda värvitult seda, kui kantseliitlikult võib väljenduda. Ehkki näide on äärmuslik, kasutavad ametnikud liiga keerulist ja formaalset kõneviisi iga päev ja kasvõi ajakirjanike jaoks on kantseliiti täis vastustest mõtte leidmine sage katsumus.

Näiteks: „Pikemas perspektiivis on eesmärgiks tagada ettevõtte jätkusuutlik majandamine läbi kvaliteetse veeteenuse pakkumise ja ressursisäästliku tarbijakäitumise võimaldamine.”

Selleks et nende lõputute „teostamiste”, „rakendamiste”, „menetlemiste”, „ressursside” ja „võimaldamiste” vastu võidelda, lõidki eesti keele instituudi keelekorraldajad „Ametniku soovitussõnastiku”, millele pääseb veebis tasuta ligi igaüks. Sõnastiku eesmärk on välja praakida üleliigsed sõnad, asendada tõlke- ja võõrsõnad eesti keelega ja väljenduda lihtsamalt ja selgemalt.

Sõnastik annab lausenäiteid ja sõnade või fraaside asendussoovitusi, millele on lisatud ka keelekorraldajate põhjendus. Näiteks sõna „teostama” korral annab sõnastik ette näitelause „Üldkoosolek teostab järelevalvet teiste ühistu organite tegevuse üle”, kus soovitab sõnade „teostab järelevalvet üle” asemel kasutada „kontrollib”. Ka on selgitatud, et sõna „teostama” on enamikul juhtudel lihtsalt ülearune. Kokku on sõnastikus 1228 märksõna.

Soovitussõnastiku autori, keeleinstituudi keelekorraldaja Tiina Paeti sõnul oli vajadus selle järele suur, sest kantseliit vohab dokumentides, ajakirjanduses ja internetis.
Materjali sõnastiku koostamiseks said keeleteadlased nii asutuste dokumentidest, riigikogu stenogrammidest kui ka keelenõu andmebaasist, kust pidevalt teatud sõnade ja fraaside kohta nõu küsitakse.

Seda, et kantseliidi võidukäiku saab seostada euroliidu kõnepruugi või inglise keele ja interneti mõjuga, Paet ei usu, sest vajadusele oma mõtteid lihtsas eesti keeles väljendada juhiti tähelepanu juba 1970. aastatel. „Küll aga on internet teatud sõnade kasutust kiirendanud, sest iga „leid” võib veebis väga kiiresti paljuneda,” selgitas ta.
Eesti keeletoimetajate liidu esimees Egle Pullerits nentis, et üht konkreetset allikat, kust kantseliit meie keelekasutusse tungib, on raske leida. Pigem võib tema sõnul selles näha inimeste püüdu keerulisi sõnu kasutades targem näida.

Ametnike tekste päevast päeva selgemaks tegev sotsiaalministeeriumi avalike suhete juht Kristel Abel ei olnud veel uue sõnastikuga kursis, ent ütles, et vajadus selle järele on suur, sest ülimat täpsust tagaajavate ametnike kõnepruuk on enamasti liiga keeruline.

Enim kasutatavateks kantseliitlikeks sõnadeks nimetas ta „tõhustamist”, „menetlemist”, „rakendamist” ja „meedet”.

Näiteid pressiteadetest

Originaal

2014. aasta on XXX-ile ettevalmistusaeg uueks Euroopa Liidu rahastusperioodiks.
Igapäevaselt töötatakse uute toetusmeetmete ning uute toodete ja teenuste väljatöötamise nimel.
Ettevalmistamisel on ka XXX-i tegevusstrateegia koos pikaajaliste eesmärkide püstitamisega.

Keeletoimetatud

2014. aasta on XXX-ile uue Euroopa Liidu rahastusperioodi ettevalmistusaeg.
Töötatakse välja uusi toetusmeetmeid ning uusi tooteid ja teenuseid.
Valmistatakse ette ka XXX-i tegevusstrateegiat ja seatakse pikaajalisi eesmärke.

Keeletoimetanud

Maris Makko