Sisene kasutajana

Anneta TNP Toetusfondi

Toeta siin Vaba Eesti Sõna!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Otsing

Digiteeritud eesti ajalehed

digilehed

Edward Lucas
THE NEW COLD WAR

 

Putin’s Russia and the Threat to the West

 

Palgrave MacMillan, New York ja Basingstoke, UK, 2008

 

Masha Gessen
THE MAN WITHOUT A FACE

 

The Unlikely Rise of VLADIMIR PUTIN

 

Riverhead Books, New York, 2012

 

Edward Lucas tunneb hästi Baltimaid ja Venemaad.  Ta on kirjutanud ajakirjas The Economist (London) idaeuroopa teemadel üle 20 aasta.  Nüüdsel ajal on tema üks The Economist peatoimetajatest; Energy, Commodities and Natural Resources editor.  Edward Lucas läheneb Vladimir Putimi teemale range objektiivsusega, nagu passib rahvusvahelise kuulsusega ajakirjanikule. Kõik tema väited on dokumenteeritud pikas viidete reas raamatu lõpus.


Masha Gessen on venelanna, kes 1991. aasta ülemineku ajal oli 20-tes aastates ning oskas kiirelt uue korraga kohaneda. Temast sai silmapaistev ajakirjanik, eriti populaarteaduslike artiklite kirjutamises. Tema lähenemine Vladimir Putini teemale on rohkem isiklik/tundlik. Võib ütelda, et rohkem venelik. Aga mõnes mõttes tulemusrikkam. Ka tema väited (peamiselt venemaa ajakirjandusest) on dokumenteeritud pikas viidete reas.

 

Tegelemises vastasega kehtib ütlus: “Kerge on hukka mõista; tarvis on mõista.”  Juhul kui suudaksime tungida vastase ajusse, et saaksime tema tegusid ennustada, suudaksime tõrjuda isegi ülekaalukat vastast. Seepärast soovitan neid raamatuid igale lugejale. Peame tundma oma vastast, tema tugevusi ja nõrkusi.

 

Alljärgnevas kokkuvõtes hüppan edasi-tagasi raamatute vahel, kuna nad täiendavad teineteist.

 

Alustan Masha Gesseni looga Putini lapsepõlvest.  Kuigi Putin oli ainus laps ning tema vanemad hoolitsesid tema eest suhteliselt hästi, lasti teda siiski päeva ajal omapead siseõuele korterimajade vahel.  See oli korratu plats, mis oli kaabakate päralt. Vladimir kohanes. Temast sai osav kakleja; ei mingeid reegleid, kratsis ja hammustas, kuidas iganes sai. Võimalik et tema kalduvus rahvusvaheliste kokkulepete hülgamiseks sai alguse siit, kus ta võttis igasuguseid reegleid vaid isikliku takistusena. Alguses hakkas Putin vastu oma ründajatele ja kiusajatele. Aga hiljem ründas ka teiste väiksemate poiste kiusajaid. Argpüks ta ei olnud.

 

Pioneeriorganisatsioon ei tahtnud teda algul vastu võtta; liiga korratu. Hiljem sidus ta oma karjääri KGB’ga, kus ta oli peamiselt ametnik paberitööl. James Bond tema ei olnud. Nikita Hruštšovi tütar ei pea temast lugu just selle tõttu. Masha Gessen mainib, et enamikul KGB personalist  võttis 75% tööajast raportide koostamine. Pole ime, et KGB oli üldiselt ülehinnatud ning ei olnud väga efektiivne. Putin hakkas harrastama judo-sporti. See meeldis temale, sest soodustas kavalust.

 

KGB’s töötades elas Putin  peamiselt Ida-Saksamaal, õppides ka saksa keele sulaselgeks. Sealne elu oli temale ja ta perele meeldiv, osalt töötasu suurema ostujõu tõttu. Nõukogude Liidu kokkuvarisemine tähendas temale paljutõotava ning mugava karjääri lõppu ning sunnitud siirdumist teistele aladele.  Vist sellest tulenebki tema kurikuulus väide, et Nõukogude Liidu kokkuvarisemine oli möödunud sajandi suurim geopoliitiline katastroof. Vladimir Putinile isiklikult nii oligi.

 

Pärast seda siirdus ta kodulinna Peterburi, kus ajas mitmesuguseid asju.  Sokutas ennast ka juhtivale positsioonile KGB järglases, FSB’s. Boris Jeltsini otsus minna erru avas talle uued võimalused, mida ta kasutas osavalt, tõustes suhteliselt tundmatu isiku seisusest õige kõrgele. Sellest tulenebki Masha Gesseni raamatu pealkiri.

 

Tema valimiskampaania ajal, 1999. a., juhtusid paljud kahtlased sündmused.  Kurikuulsaimad olid pommiplahvatused korterimajades, neli Moskvas ja kaks muudes linnades. Süüdistati tšetšeene. Kuid järgmine  juhtum Rjazanis pani FSB esmase kahtluse alla. Nad peaaegu kukkusid sisse. Siht oli rahvast terroristide vastu üles ärritada, seega soodustades hääletusi Putini poolt, kes lubas terroristid üles otsida ning hävitada isegi välikäimlates (Putini sõnastus). Ei hakka siin üksikasju serveerima, põnevam on neid raamatutest lugeda.  Edward Lucas ja Masha Gessen mõlemad väidavad, et kuigi on üpris suur tõenäosus, et need sooritas tegelikult  FSB, ei ole see 100% tõestatud. Hukkamõistuks sellest ei piisa; äärmiseks ettevaatlikuseks küll.

 

Edward Lucas toob  mitmed näited välisinvesteerijate halvasti kohtlemisest, isegi nende vangistamisest ja röövimisest.  Vladimir Putin ei tegutse venemaa majanduse huvides.

 

Näide Vladimir Putini egoismist on fotoop tema sukeldumisest Mustas Meres, tulles üles kahe antiikkreeka amforaga (veinivaasid). Tuli välja, et need panid sinna arheoloogid. Halenaljakas.  Tema põhjendus/seletus oli see,  et ta tahtis lihtsalt juhtida tähelepanu antiikajaloo lugemise tähtsusele. On teisigi samasuguseid näiteid, tagantjärgi põhjendatud õilsate sihtidega.

 

Ohtlikeim on, et lähtudes oma isiklikust kaotusest 1991. aastal, on Vladimir Putin võtnud Vene ja Nõukogude Impeeriumi taastamise oma peamiseks sihiks. Impeeriumid lähevad kalliks maksma. Majanduslikult nad ei tasu end ära. Kõik endised impeeriumimaad nagu Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Belgia, Jaapan, jne. on oma impeeriumid ammu hüljanud ja on nüüd majanduslikult jõukal järjel. Rootsi oli 16.-17. sajanditel impeerium. Rootslased pidasid täpseid arveid. Kui impeerium kasvas, maksud suurenesid. Pärast lüüasaamist Peeter Esimese poolt impeerium likvideerus ning maksud vähenesid.

 

Kuivõrd on Vladimir Putin impeeriumimeelne ideoloog või kaabakas? Osaliselt on ta mõlemad. Pidagem meeles, et impeeriumite rajamine/taastamine on kaabakluse jõuliseim variant. Ideoloogid on lihtsamatest kaabakatest siiski ohtlikumad.

 

Kuidas niisugust tõrjuda?  Külmalt ja kavalalt. Eesti kaitsevägi ei tarvita sõna “vaenlane”, eelistades külmema tähendusega sõna “vastane”.

 

Vahetades teemat, kerkib küsimus, kuivõrd saab Eesti loota NATO kaitsele? See on hea küsimus, kuid juhul kui meie oma kahtlusi liiga valjult pasundame, võivad need  muutuda iseenesest täituvateks ennustusteks. Peaasi on, et NATO huvide südames on kaitsta igat liikmesriiki.  Sest juhul kui see ei teostuks, saaks NATO praktiliselt likvideeritud teiste usaldustkaotanud liikmesriikide poolt. Seda toonitas president Ilves (The Economist, 2014-5-3, lk. 23).

 

Andres Peekna, Ph.D.
Innovative Mechanics, Inc

Tellimine

"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.

Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.

Toeta ajalehte

Toeta siin Vaba Eesti Sona!

Donate here to Vaba Eesti Sõna!

Eesti Rahvuskomitee

eanc logo

NY Eesti Maja

em logo

Eesti Abistamiskomitee

erc logo

Järvemetsa Fund

2014 metsavaim

ESFUSA

eutf logo

Eesti Arhiiv USA's

eausa logo

LA Eesti Maja

laem logo

Kanada Metsaülikool

metsaulikool logo