RAAMATUTUTVUSTUS

Kujundaja Madis Raidaru.
364 lk. Värvitrükk. Kalingurkaaned.

Karl Õiger (sündinud 29. oktoobril 1933 Vana-Otepää vallas) on eesti ehitusteadlane ja ehitusinsener.

Õiger on uurinud ruumiliste katusekandurite tööd, komposiitkonstruktsioonide üksikosade koostoimet, hoonete ja ehitiste kahjustusi ja nende renoveerimist.

Doktorikraadi kaitses Karl Õiger 1992. aastal Soomes.

Alljärgnevalt tutvustan 2011. aastal ilmunud Karl Õigeri elulooraamatut „Ma tulin tagasi“. Raamatu tagasiside on olnud sedavõrd hea, et otsustasin pakkuda seda ka väliseestlastele.

Professoril ei olnud plaanis oma elukaart kaante vahel jäädvustada, ta oli teinud läbielatust lihtsaid märkusi. Kui need sattusid minu kätte, tulin otsusele, et märkmetest saab väga huvitava raamatu.

Elulooraamatuid on kirjutatud palju ja need on ka paljus sarnased. Karl Õigeri elu on olnud aga erakordselt traagiline. 1945. aastal lasti Karli isa patareivanglas maha. 1946. aasta novembris küüditati ta koos emaga Siberisse. Järgmise aasta kevadel põgenes 13-aastane poiss 3000 kilomeetri kauguselt koju. Sellel teekonnal sattus Karl ikka ja jälle surmaga vastamisi. Paraku tervena ta Eestimaale ei jõudnud. Jalg jäi rongi ratta alla.

Aga raamat ei räägi vaid Siberist tagasi tulemisest. Tagasivaadet jagub õpingutele, inseneritööle, akadeemilisele tegevusele ja ka reisimistele.

Autor kirjutab oma raamatu sissejuhatuses:

Alljärgnev on autobiograafiline jutustus minu elust, mis sai alguse 1933. aasta oktoobri 29. päeval Vana-Otepääl Kondi talus. Heidan meenutustes tagasipilgu oma lapsepõlvele, Teise maailmasõja eelsetele iseseisvusaastatele, Vene anneksioonile, sõjaaegsele Saksa valitsusajale, sellele järgnenud Nõukogude okupatsiooniperioodile ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatele. Tegu pole kõikehõlmava dokumentaalse kronoloogiaga. Mõned nimedki on väljamõeldud, kuid mitte inimesed. Pigem kujutab see kirjutis mosaiiklikku tagasivaadet iseenda kaudu, milles peituvad küsimused, mis ja miks midagi toimus, miks just nii ja mitte teisiti, mis oli hea, mis halb, mis õnnestus või ebaõnnestus, mida oleks võinud teha teisiti, ning lõpuks – mida peaks või võiks kogu loost järeldada. Ring on täis saamas ja nende kaante vahele ongi saanud ligi kaheksakümnese mehe  mõtterännak mööda läbikäidud teid.   

Lisan veel, et raamatu ainetel on valminud ka dokumentaalfilm „Korüfee“ (režissöör Mati Talvik).

Ivo Pilve, toimetaja