Foto: Läti presidendi kantselei

Presidendid Toomas Hendrik Ilves ja Andris Bērziņš tunnustasid Läti Keeleagentuuri ja Eesti Keele Instituuti aastatepikkuse töö eest uute ning kaasaegsete eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatute koostamisel.

„Liivlased jõudsid meist küll ette ning tegid korraliku liivi-eesti-läti sõnaraamatu juba 2012. aastal, kui meie alles plaani pidasime,“ ütles president Ilves Riias sõnaraamatute esmaesitlusel.

Meie, kahe tihedalt kõrvuti elava naaberrahva keelte sõnaraamatud olid vananenud ja mitte väga mahukad, tõdes ta, meenutades, et seni oli peamiselt kasutusel ligi pool sajandit tagasi Karl Abeni koostatud eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamat.

Loodan, et nüüd tuleb läti keele oskajaid – või vähemalt huvilisi – Eestis juurde ning eesti keelest huvitatute arv kasvab Lätis, ütles president Ilves.

Eesti ja Läti riigipead olid uute ja kaasaegsete sõnaraamatute koostamise tugevad toetajad ning taganttõukajad.

Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi toel on Läti Keeleagentuuris koostatud „Eesti-läti sõnaraamat” ja Eesti Keele Instituudis „Läti-eesti sõnaraamat”, kumbki väljaanne sisaldab üle 40 000 märksõna. Lisaks paberväljaannetele on Eesti Keele Instituut avaldanud mõlemad sõnaraamatud elektrooniliselt, ka Läti Keeleagentuur on teinud veebis kättesaadavaks oma sõnaraamatu täieliku elektroonilise versiooni, mida lähiajal täiendatakse mobiilirakendustega platvormide Apple iOS ja Android kasutajatele.

Eesti Keele Instituudis koostatud läti-eesti sõnaraamatu aluseks on kakskeelne ja kolmanda keele vahendusel loodud tekstide rööpkorpus, see on uudne viis tõlkesõnaraamatu koostamiseks Eestis. Sõnaraamatu struktuuri, koostamise ja automaatse küljendamise põhimõtted töötas välja projektijuht Arvi Tavast, sõnaraamatu koostamises osales ka tõlke- ja keeletehnoloogiafirma Tilde.

Läti Keele Agentuuris valminud eesti-läti sõnaramaatu koostasid peatoimetaja Valts Ernštreits ning Marika Muzikante ja Maima Grīnberga, retsensentideks olid Guntars Godiņš ja Lembit Vaba. See põhjalik ja tänapäevane sõnaraamat sisaldab rikkalikult näiteid ja grammatilist teavet ning abistab kasutajat nii eesti keelest läti keelde tõlkimisel kui ka mõlema keele õppimisel. Sõnaraamat sisaldab ohtralt tõlkimisel tihti esinevat sõnavara, sealjuures on paljud läti uudissõnad selles avaldatud esmakordselt.

Eesti-läti sõnaraamatu koostamisele võis kaasa elada iga huviline, sest tänu kaasaaegsele tehnoloogiale oli sõnaraamatu elektrooniline tööversioon avalikult kättesaadav. Veebikeskkonnas www.ee-lv.lv on nüüdseks tänu Läti Keele Agentuurile avaldatud täiendatud elektrooniline eesti-läti sõnaraamat. Läti ja Eesti tõlkide koostöös on kavas seda edaspidi pidevalt täiendada, et parandada tõlgete taset läti ja eesti keeles.

VPK