Õhtujuht Markus Brock, helilooja Urmas Sisask ja tõlkija Sven Bagger heliteost tutvustamas. Foto: VoWa

Kolmapäeval, 17. juunil 2015, täpselt kolmsada aastat päevast, kui Baden-Durlachi markkrahv Karl-Wilhelm oma uue lossi nurgakivi asetas, asutades sellega residentsi „Carolsruhe“ (Karli rahu), algas linna sünnipäevale pühendatud festivalisuvi kontserdiga lossi aias.

Pea kolm tundi kestnud kontserdi, mille sisustasid Badische Konservatooriumi õpetajad ning eriti andekad õpilased, luues muusikalise silla barokist kaasaegse muusikani, kulminatsiooniks oli Urmas Sisaskilt tellitud teose „Karlsruhe 300 – tähetunnid“ esiettekanne.

Kümneminutilise pala, mis oli kirjutatud kahele klaverile kaheksal käel, aluseks oli tähtede konstellatsioon Karlsruhe kohal 17. juunil aastal 1715. Esitajateks olid pianistid Juliana Karslian, Toomas Vana, Natalia ja Viktoria Zagalskaia.

„Tähetunnid“ kõlas kui ood linnale, alates meditatiivselt, muutudes keskmises osas rütmilisemaks ning kulmineerudes lõpposas suurejooneliseks hümniks. Teose mõjujõudu suurendas veelgi muusikaga sünkroonselt toimunud laserinstallatsioon linna kohal. 32 valgussammast, millest igaüks oli pühendatud Karlsruhe ajaloos tähtsat rolli omanud isikule, sööstsid üksteise järel linna kohal lasuvasse öisesse taevasse. Kontserdikülastajad said seda valgusmängu jälgida lava kõrval olevalt suurelt ekraanilt.

Helilooja Urmas Sisask, kes viibis ka kohapeal ning enne esiettekannet lühidalt oma uusteost tutvustas, võitis publiku südamed, lausudes: “Karlsruhe, ich liebe dich.” Vaimustatud aplaus oli aga palju pikem ning südamlikum peale teose ettekannet.

Meeli Bagger