Saaremaa Kaali meteoriidikraatrite vanus on siiani olnud mõnevõrra ebaselge, mis on raskendanud nende tekke sidumist konkreetsete arheloogiliste ja kultuuriajalooliste uuringutega.

Nüüd on Poola, Eesti ja mitme muu riigi teadlastest koosnev rühm aga Kaali kraatri vanust oluliselt täpsustanud, kirjutab Mihkel Kama ajakirjas Horisont.

Kaalis asuv 110meetrise läbimõõduga peakraater tekkis, kui hinnanguliselt paarsada kuni tuhat tonni kaaluv raudmeteoriit, mis pärines Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidivööst, Maa atmosfääri läbis ning Saaremaa pinda kiirusel mitu kilomeetrit sekundis tabades plahvatas. Meteoriidi küljest eraldus laskumisel ka väiksemaid tükke, millest tekkis kaheksa pisemat kõrvalkraatrit.

Sündmuse täpne aeg oli siiani teadmata, jäädes vahemikku 8400 kuni 2400 aastat tagasi.

Eelmisel aastal avaldas Poola teadlase Anna Losiaki juhitud töörühm uurimuse, kus Kaali kraatri vanus määrati süsinikmeetodil vahemikku 3470 kuni 3545 aastat tagasi.

Kuna tegu oli sündmusega, mida oli kaugele näha, siis arvatakse, et meteoriidi langemine pidi jäädvustuma ka rahvapärimusse.

Otsesemalt seotakse Kaali meteoriidi langemist regilauluga, mille on salvestanud ansambel Oort nimega „Saaremaa põlemine“ ja kus on sõnad:

Nägin Saaremaa põlema,
tule loogeti tulema
pikki välja, põiki välja,
tule tormis tõusemaie.

Regilaul on dateeritud aega kuni 4000 aastat tagasi, mis kattub teadlaste avastusega.

Maaleht