Aasta teine kuu kannab maakeeles mitmeid nimesid: radokuu, helmekuu, tõine kuu, soesõidukuu, soekuu, hundikuu ja kirbukuu. Nagu kuu, nii nimed. Rado ja radu tähendavad võro keeli tuisku ja tormi, helmed tähendavad sädelevaid härmahelmeid, soesõidukuu huntide jooksuaega. Mida kirbukuu tähendab, mine võta kinni.

Kirikukalendrist on tulnud nimed nagu: küündlapäävakuu, küünlakuu, küündlakuu, küündlekuu, küinlakuu, küinglekuu, vastlakuu ja lihaheitekuu. Küünlapäev ja küünlakuu on omakorda sinna jõudnud vana Rooma kalendrist.

Veebruar (vadja keeles fevral'i) on pärit Rooma kalendrist, kus aasta viimaseks kuuks olev februarius tähendab puhastuskuud ja on pühendatud jumal Februale, ka Februusile.

Etruskidel oli Februus samuti puhastuse ja ka allmaailma jumal. Veebruarikuu nimi võib pärineda ka Febriselt, kes oli Roomas palaviku ja malaaria jumal.

Radokuud loetakse koos südakuuga aasta üheks kõige kõvemaks ajaks.

Kõval (ka kaledal, kuival, kalgil) ajal tehtud või alustatud asjad jäävad püsima, ei rikne ega lagune kergesti.

Seetõttu on radokuu olnud ka üks peamisi ehitus- ja tarbepuu langetamisi aegu.

Täismahus artiklit loe edasi siit.