Peeter Linnap. Eesti fotograafia ajalugu 1839-2015 (Silmakirjad 8). Tartu Kõrgem Kunstikool, 2016, 528 lk. (30 x 25cm)

Kauaoodatud ülimahukas: kõvakaaneline, suureformaadiline, 528-leheküljeline ja 600 teosega rikkalikult illustreeritud eesti fotograafia ajalooraamat Tartu Kõrgema Kunstikooli fotograafia osakonna juhatajalt prof. Peeter Linnapilt. Saatesõnad erialases maailmas kõrgelt tunnustatud Wellingtoni ülikooli kunstiajaloo professorilt Geoffrey Batchenilt ning teadustegevuses jõulise ja värske käekirjaga Tartu Kõrgema Kunstikooli kauaaegselt ning hinnatud rektorilt Vallo Nuustilt.

Teos käsitleb sidusalt eesti rahvusliku fotograafia kõiki arenguperioode. Uudses võtmes on vaadeldud 19. sajandi fotograafiat, mil eri väljendustehnikates (maal, graafika, fotograafia, jm) pandi alus toonase – realistlikuks nimetatud maailmavaate pildilisele kuvamisele.

Vaadeldud on tuntud litograafide (Höflinger, Schlater, Stavenhagen, Stern jt) ja fotograafide (C. Schulz, Th. John, Ch. Borchardt, B. Lais, H. Tiidermann, J. Livenstroem, Kristinid, R. Sachker, J. Pääsuke, Ed. Russow, J. E. A. Lumme jt) loomingut ning võrreldud eri tehnikais teoseid.

Esmakordselt on meie fotograafide tegevus kontekstualiseeritud nii kohalikus kui rahvusvahelises kultuuris. Vaadeldud on ka mujal maailmas tegutsenud eestlastest fotograafe.

20. sajandi alguses hakati fotode abil tüürima faktiivse ja fiktiivse informatsiooni voo­ge ning visuaalselt defineerima nii tõdesid kui valesid – nende kaudu hakati ka avastama, tõestama, süüdistama, visualiseerima ja teavitama. Ilma fotograafia ajaloo tundmiseta ei saa me endale ette kujutada ei kommunikatsiooni ega kunsti­ajalugu, teaduslikku empiirikat, perekondlikku ega ühiskondlikku mälu, sünd­muste, uudiste, skandaalide jmt. loomust ega evolutsiooni.

 
Siinses käsitluses pööratud põhjalikult tähelepanu nii I Maailmasõja (A. Funk, J. Bockmann, A. Tamm) kui Eesti Vabadussõja (H. Vilper, K. Akel, T. Poska, J. Niilus jt) fotograafilisele palendamisele. Eesti Vabariigi fotograafias on seni teadaolnud fotokunsti (Vennad Parikad, H. Malm, J. Mülber, N. Nyländer jt) kõrval eraldi käsitletud tunduvalt moodsamat pildidajakirjandust (A. Kalm, U. Loigom, O. Viikholm, H. Soosaar jt) – tuues eraldi välja modernismi tekke just fotograafia selles valdkonnas.

Selle raamatu avastuslike lehekülgede hulka kuuluvad käsitlused nii 1930te, 1940te kui 1950te aastate fotograafiast Eestis. Neil kümnendeil toimus modernse fotokeele väljakujunemine – aga ka autoripositsioonide mitmekesistumine (Eestisse jäänud fotograafid, põgenenud, Siberisse asumisele saadetud ja metsavendadena tegutsenud fotograafid), mis muutis tundmatuseni kogu senist fotograafia üldpilti.

Tuntud eesti fotograafe tegutses nii Rootsis (H. Malm, P. Parikas, A. Kask), USA-s (E. Soovere, D. Koppel, A. Kalm, N. Nyländer, E. Epner jt), Austraalias (C. Tanre, A. Maastik, P. Järver jt), Uus-Meremaal (G. Kohlap), LAV-is (J. Kuus), Saksamaal (U. Loigom), Kanadas (O. Viikholm, V. Muikma jt) jm. Küüditatud fotograafidest olid olulised Ants Leitmäe, Aksel Sildos jmt.
Teos on varustatud ülimalt mahuka teatmeapartuuriga. Lisaks ulatuslikule ja tihti avastuslikule pildimaterjalile ning põhjalikele nime ja aineregistritele, leiab nende kaante vahelt ka detailse võrdleva kultuuriajaloolise kronoloogia.

Raamat on mõeldud fotograafia, filmi, ajakirjanduse jt eriala tudengitele, kuid oma üldhuvitavate teemade ja lihtsa kirjutamislaadi tõttu sobib ka kõige laiemale lugejaskonnale.