ERR Klassikaraadio saade Luukamber tegi Rapla Kirikumuusikafestivalil intervjuu dirigent Maarja Roosiga.

Mitu korda Eestit külastanud dirigent ja pedagoog Maaja Roos tähendab kodu-eestlastele rohkem kui lihtsalt üks ookeani taga elav väliseestlane. Olles Rudolf Tobiase lapselaps, on Maaja mõtteliselt Eesti rahvusliku kunstmuusika elav järjepidevuse teatepulga kandja.

“Luukamber” kohtus Maaja Roosiga suvisel Rapla Kirikumuusikafestivalil, kus ta juhatas oma ema Helen Tobias Duesbergi ja vanaisa Rudolf Tobiase muusikaga kontserti.

Maaja Roos meenutas oma ema: “Ta oli üdini eestlane”, ütles ta, “Kõik, mis on minus head, on mu emalt.”

Saates räägitakse muusikategemise põhialustest, Ameerika ja Eesti kooridest, koorijuhi tööks vajalikest isikuomadustest ja muidugi Eestist, nii seest- kui väljastpoolt vaadatuna.

Saatejuht on Marge-Ly Rookäär, saade oli eetris neljapäeval, 10. novembril kell 21. Saade on järelkuulatav ERR kodulehelt, otselink: http://tinyurl.com/hgybtgy

Saatesari “Luukamber”

Sõna “luukamber” teab iga eesti koorilaulja, kes on pidanud kooriproovis üksinda kõigi kuuldes oma partii ette laulma, et dirigent saaks kontrollida, kas ja kus on kitsaskohad. Kodumaises koorielus nimetataksegi sellist pingelist ja kohati pisaraterohketki ettelaulmist luukambriks.

ERR Klassikaraadios oktoobri lõpul alanud saatesarja “Luukamber” fookus asub eesti koorimuusikakultuuril. Toimetaja on Marge-Ly Rookäär, kes on ka ise õppinud koorijuhtimist.

Eesti koorielu hetkeseis

“Eesti on koorimuusikamaa, iganädalaselt harrastab koorilaulu üle 40 tuhande inimese,” räägib Marge-Ly Rookäär klassikaraadio intervjuus saate tagamaadest.

“Erinevalt paljudest naabritest on Eesti  koorimuusika liigirikas (koore on mudilastest seeniorkoorideni) ja kooridega töötab pea 900 koorijuhti. Siiski pööratakse kooriliikumisele rohkem tähelepanu ainult laulupeoaastatel, kuid koorielu käib ju ikka kogu aeg.

Kooriliikumiseski peegeldub vastu ühiskondlik seis: koorijuhtimise erialale õppima minna ei taheta, sest palk on madal. Paljudel kooridel on dirigendid, kes on õppinud hoopis midagi muud ning see omakorda tekitab kaasaegsete partituuride lugemisel ja tõlgendamisel probleeme. Samal ajal on kaasaegsed heliloojad väga tugeval tasemel ja kirjutavad head muusikat.

Kuna mehed käivad Eestist väljas tööl, siis jäävad ka koorid meestest tühjaks, mehi „laenatakse“ ettelaulmisteks või nad laulavad mitmes kooris korraga. Meeskooride seis päris kehv, lauljate keskmine vanus üha tõuseb, kooride arv laulupidudel väheneb.

Selle eest on toimumas tõeline naiskooride renessanss, luuakse uusi naiskoore ja esitatakse väga head muusikat.

VES / klassikaraadio.err.ee