2014. a tantsupidu.   Delfi foto

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) vedas ligi aasta kestnud protsessi, mille raames koguti tantsurahva seas arvamusi selle kohta, kuhu Eesti tantsupeotraditsiooni arendada ja millele truuks jääda järgmiste pidude korraldamisel. Protsessis osalenud ligi 2000 inimese hinnangul sai kinnitust, et tantsupeoline näeb tantsupidu ennekõike rahvusliku ja piirkondliku identiteedi edasikandjana ning soovib pigem peo traditsiooni hoida konservatiivsena.

ERRSi juhi Kalev Järvela sõnul oli laiapõhjalise uuringu eesmärk luua selgem nägemus, millele tulevaste tantsupidude korraldamisel tugineda, et peod jääksid kõnetama noori, aga säilitaksid samal ajal väärtuslikku vana. Selleks koguti arvamusi ja infot nii rahvatantsijatelt, nende juhendajatelt kui ka tantsupidude eestvedajatelt.

„Tulenevalt väliskeskkonna pidevast arenemisest, on Eesti tantsupeo pärand muutuste surve all. See väljendub küsimuses, millised on nö hea tantsupeo tunnused, millest organiseerimisel tuleks lähtuda,“ põhjendab Kalev Järvela  tantsupeo tunnuste kirja panemise vajadust.

„Meile kui korraldajate oli selline ulatuslik kaasamisprotsess väga vajalik ja andis hea tunnetuse, kuidas saame parimal viisil pärimusliku rahvatantsu sisu ja vormi ning tantsupeo traditsiooni jätkumist toetada,“ lisas Kalev Järvela.

„Üks olulisemaid väärtusi uuringus osalejate jaoks oli põlvkondlik sidusus ja traditsiooniline järjepidevus. Sooviti, et tantsupidu oleks sillaks eri vanuserühmade, piirkondade ja väliseesti kogukonna vahel,“ selgitab uuringu korraldaja Jane Matt Praxisest.

Matt’i sõnul sai kinnitust  varasemalt Lauristini ja Vihalemma poolt 2013. aasta uuringus tehtud järeldus, mis toob esile tantsu- (ja laulu) peo traditsiooni olulisuse rahvuslike väärtusorientatsioonide ja identiteedi püsimisel.