Avatakse taotlusvoor “Eesti kultuur maailmas”

Taotlusvooru eesmärk on aidata kaasa Eesti tutvustamisele, kultuuridiplomaatia edendamisele ja Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele väljaspool Eestit läbi muusika, kirjanduse, etenduskunstide, filmikunsti, kujutava kunsti, muuseumide, rahvakultuuri, arhitektuuri, disaini ja väliseesti kogukondadega seotud kõrgetasemeliste kultuurisündmuste toetamise. 

Details

Published: December 29 2018

Ristumised Tartus: MÜ ja BATUN

Sirje Okas Ainso ja Heino Ainso Miamist 29. novembril Eesti Kirjandusmuuseumi suures saalis Tartus näituse "Kotkajärve Metsaülikool – 50 aastat noor" ühe kanga kõrval, kus nad leidsid end üles fotol aastast 1976, mis võetud Pocono seminaril ehk ränd-Metsaülikoolis Pennsylvania mägedes peale Baltimore ESTOt. Ainsod käisid Kotkajärve MÜs aastal 1983. Foto: Elle Palumäe

Tore kohtumine leidis aset rahvusvahelise rändekonverentsi (On the Move: Migration and Diasporas) esimesel õhtul, kui tutvustati Eesti Kirjandusmuuseumis konverentsi puhul väljapandud viit näitust, millest maja suures saalis on siiani üleval Kotkajärve Metsaülikooli (MÜ) rändnäitus. See on järjekorras kaheksas paik, kus Metsaülikooli tutvustav näitus on Eestis peatunud ja esimene kord, kui seda on inglise keeles rahvusvahelisele seltskonnale tutvustatud. Sirje Okas Ainso oli vahetult enne samas saalis esitlenud oma suurteost “The Story of BATUN: Baltic Appeal to the United Nations 1966-1991”, Miami, 2018, 238 pp., mida Rein Taagepera on arvustanud ajakirjas Akadeemia nr 10. Kaks päeva varem oli teose esitlus Riia Okupatsioonide Muuseumis ja selle esmane vastuvõtt oli juuni alguses AABSi konverentsil Stanfordi Ülikoolis Californias.

Ameerika ühendatud baltlaste võitlusorganisatsioon BATUN korraldas ligi 30 aasta vältel protestiaktsioone ÜRO alaliste esinduste ees New Yorgis kui ka ÜRO Inimõiguste Komisjoni juures Genfis.

Mitme ülikooli mehhaanikateaduste õppejõuna töötanud Heino Ainso valiti BATUNi presidendiks neli korda ning tema vestlust väliseestluse teemadel Vikerraadio saates „Kaja lood” (29. septembril) saab kuulata Vikerraadio kodulehelt järelkuulamises (vikerraadio.err.ee). Pikki aastaid New Yorgis elanud Ainsod elavad nüüd Miamis ja külastavad sageli Eestit.

Riina Kindlam,

Tallinn

Details

Published: December 29 2018

Läheme koos teise sajandisse!

Vaade saali. Foto Edgar Saar

Laupäeval, 8. detsembril toimus Tartu linnaraamatukogus ettekandekoosolek, kus tutvustati saalitäiele huvilistele Tartu rahulepingut ja selle ajaloolist tähtsust.

Details

Published: December 29 2018

Rhode Islandilt pärit Annika Kelly esindas Eestit noorteolümpial Buenos Aireses

Rhode Islandilt pärit Annika Kelly on vasaraheites Eesti noorte meister ja Balti meister.

Barrington, Rhode Island’ist pärit 17-aastane Annika Kelly esindas Eestit oktoobris noorte olümpimängudel Argentiinas, Buenos Aireses ning saavutas vasaraheites seitsmenda koha.

Details

Published: December 29 2018

Bostonis toimus Balti riikide 100. sünnipäeva pidu

Oikumeeniline teenistus: Epp Sonin on keskel. Fotod: Marilem (Soodla) Ferentinos

Bostonis peeti Ameerika Tänupüha kolmepäevasel nädalalõpul hästiõnnestunud Baltic Centennial – Balti riikide saja-aasta juubel – mis pakkus oivalist lõbu nii silmale kui kõrvale! 

Details

Published: December 29 2018

Kunstist ja ärist kunstis

Oma kunstinäituse avamisel Pihkvas 28. novembril sel aastal paluti mul rääkida oma maalidest. Tavaliselt ma räägin sellest, mis motiveeris mind ühte või teist tööd tegema või siis räägin sellest, kuidas ma asusin õppima San Francisco kunstiinstituuti 1960-ndatel aastatel, kui kunstis valitses abstraktne ekspressionism.

Details

Published: December 28 2018

Leedu küüditamisfilm jõuab Ameerika kinodesse

Pea kõigil filmis „Tuhk lumel” osalenutel olid oma isiklikud lood, mis Teise maailmasõja või isegi otseselt küüditamisega seostusid. Fotol (vasakult): Žilvinas Naujokas, Marius A. Markevicius, Peter Franzén. Foto: Eesti Päevaleht

Eestis jõudis kinodesse Leedu-USA film „Tuhk lumel” – ilus ja valus rahvusvaheliste

staaridega küüditamisfilm on tehtud eelkõige lääne inimese harimiseks. 

Details

Published: December 28 2018

Miks eestlane suusarajal enam ei jaksa?

Mälestus sellest, kui Kristina Šmigun-Vähi, Andrus Veerpalu ja Jaak Mae suusaradadel maailma vallutasid (kolme peale neli olümpiakulda, neli maailmameistritiitlit, lisaks kamaluga muid medaleid) ja eesti spordisõbra pöördesse ajasid, sunnivad silmi hõõruma ja küsima, oli see ikka tõsi või nägime und.

Details

Published: December 28 2018