Tennisist Kontaveit lõpetas eduka turnee suitsevas lennukis

Anett Kontaveit. Pilt: anettkontaveit.ee

Eesti noor tennisist Anett Kontaveit (21) esines Bieli WTA turniiri järel, kus ta koguni finaali jõudis, väga edukalt ka Stuttgardi 700 000 dollari suuruse auhinnafondiga WTA turniiril. Paraku kujunes neiu kojulend ekstreemseks: Tallinna kehvade ilmastikutingimuste tõttu suunati Air Balticu lend Riiga, kus maandumisel mattus lennuki salong paksu suitsu ja reisijad, Eesti tennisetäht nende seas, pidid ummisjalu liugteed pidi evakueeruma. Õnneks keegi viga ei saanud, aga seik andis siiski märku, et palju reisivate sportlaste amet pole päris riskivaba.

Details

Published: May 07 2017

Liitlassuhete kahjustamisest ehk sellest, kuidas Eesti enesele ÜROs kaevu sülitada lubas

Ka täna jõuan peateemani alles pärast väikese jänesehaagi tegemist. Nimelt kummitab Eestis endiselt vegeteerivas olekus küsimus Eesti-Vene piirilepingu sõlmimisest.

Details

Published: January 08 2018

Anett Kontaveit mängis WTA turniiri finaalis!

Eesti esitennisist Anett Kontaveit jõudis Šveitsis Bielis esimest korda WTA turniiri finaali, kus pidi tasavägises mängus 4:6, 6:7 (kiire lõppmäng 6:8) alla vanduma vaid 17-aastasele ja enne Bieli turniiri WTA edetabelis alles 233. Real seisvale Marketa Vondroušovale.

Details

Published: April 22 2017

Bass Ain Anger astub Metropolitan Opera lavale

Tänavu Eesti Kultuurkapitali helikunsti valdkonna peapreemia pälvinud bass Ain Anger esineb sügisest ka New Yorgi Metropolitan Opera laval, lauldes Pemini rolli “Boris Godunovis” ja Greminit ooperis “Jevgeni Onegin”.

Eelmise aasta juunis sai ta esimese eestlasena kammersänger’i tiitli, mis on ooperilaulja kõrgeim tunnustus Saksamaal ja Austrias.

Teda peetakse üheks nüüdisaja parimaks Richard Wagneri bassiks. Anger on laulnud 31 riigis ja kõikides maailma suurimates ooperiteatrites.

Details

Published: May 23 2021

Eesti on heade kultuuririikide tipus

Tahaks ikka lõpetada aastat heade uudistega ja selline rõõmus uudis on täiesti olemas: tänavuse rahvusvahelise heade riikide indeksi alusel oleme kultuurilise rikastamise poolest maailma parimad koos Belgia ja Hollandiga (Belgia 1., Holland 2., Eesti 3. koht). Kultuurilise panuse all mõistetakse ja mõõdetakse iga riigi loominguliste toodete ja teenuste eksporti, ajakirjandusvabadust, liikumisvabadust ja panust UNESCO organisatsiooni.

Heade riikide indeks (https://goodcountry.org/index/) mõõdab mitme erineva näitaja abil seda, kuivõrd iga riik panustab üleilmsesse inimkonna heaolusse või millega ta seda võimalikult kahjustab, vastavalt maa suurusele või väiksusele. Indeksi arvutamisel kasutatakse nii ÜRO kui ka teiste rahvusvaheliste  organisatsioonide andmeid ja kaalutakse nõnda võrreldes, kas antud riik on planeedile ja inimkonnale koormaks või loojaks või toimetab kusagil vahepeal, tehes nii kasu kui kahju.

Võrdluseks: 2014. aastal oli Eesti panuselt maailmakultuuri kuuendal kohal, üldjärjestuses aga 34. kohal, kaugel ees teistest Ida-Euroopa riikidest. Mullu olime kultuuripanuses 11. kohal, üldjärjestuses 39. kohal. Teised võrdluskategooriad lisaks kultuurile on: teadus ja tehnoloogia, rahvusvaheline rahu ja turvalisus, maailmakord, maakera ja kliima, riigi edenemine ja võrdsus ning tervis ja heaolu.

Eesti on tänavuses hääde riikide indeksis maailma 163 riigi hulgas senisest kõige kõrgemal, 28. kohal oma mitmete teiste rahvusvaheliste panuste poolest: tervise ja heaolu panuses oleme 27. kohal, teaduse ja tehnoloogia panuses 36. kohal, õitsengu ja võrdsuse panuses 37. kohal. Viimane saavutus on eriti hämmastav hüpe paremuse poole, sest veel mullu olime õitsengu ja võrdsuse panuses täiesti tagumises rivis 129. kohal. Planeedi ja kliima hoidmises oleme 57. kohal, kuid maailmakorda panustamises 72. kohal ja rahvusvahelise rahu ja turvalisuse panuses 93. kohal, mis tundub küll kummaliselt kehv tulemus, arvestades meie aktiivset panust NATO missioonidesse ja eelarve 2%lise nõude täitmist. Samuti pole siin tõenäoliselt arvestatud meie meeste ja naiste silmapaistvat panust maailma küberturvalisuse arendamisse, mis ilmselt kuulub selles rehkenduses tehnoloogia panusesse.

Just jõulu eel tuli näiteks teade selle kohta, et Bostoni Globaalne Foorum autasustas Eesti Vabariigi ekspresidenti Toomas Hendrik Ilvest meie riigi eeskujuliku küberturvalisuse mudeli eest. See on vaid üks paljudest tunnustustest, mis Eesti riik on saanud maailma küberturvalisuse eest seismisel. Ajal, mil tuleviku konfliktid ja sõjad tõotavadki tulla pigem kübermaailma vahenditega kui tankide-püssidega, oleme siingi sõna otseses mõttes demokraatliku maailma eesliinil.

Taoline heade-halbade riikide võrdlemine on suhteline, sõltudes metoodikast ning algandmete vettpidavusest, kuid üldise pildi nii rohkete andmete võrdlemine siiski annab. Kui üks pisike riik on oma kultuuripanuse ja ka küberturvalisuse arendamise poolest maailma riikide hulgas püsivalt ning veenvalt eesotsas, siis võiksime seda ka ise vääriliselt hinnata ning arutleda, kuidas oma tõelist potentsiaali veelgi paremini hoida ning toetada.

Ehkki Eesti riik on viimastel aastatel pisut suurendanud kultuuri ekspordile suunatud raha, pole Eesti kultuuri rahastamine tervikuna, st kultuuri osakaal riigieelarves sugugi mitte kasvanud, mis tähendab, et eksport on tulnud pigem teiste, Eestisiseste kultuuritegevuste arvel. Kultuur pole paraku olnud meie valitsuste prioriteet, pigem on see viimaste valdkondade hulgas.

Eesti loojad on harjunud üliväikeste honoraridega, sellega, et näitustele ja raamatutele tuleb tihtilugu ise peale maksta. Raamatukogude laenutustasud on sümboolsed. Suur osa eesti kultuurist sünnib tänini puhtast missioonitundest, õhust ja armastusest. Moodsa loomemajanduse loosungiga nõutakse, et kunst peab end ise ära tasuma, mis on aga niivõrd väikesel turul praktiliselt võimatu. Isegi viljakaim, rahvusvaheliselt pärjatud eesti kirjanik Andrus Kivirähk ei elaks ära oma menukaist näidendeist ega romaanidest, vaid ta teenib oma igapäevast leiba ajalehekolumnistina. Tõsi, meil saavad nüüd viis kirjanikku ja viis kunstnikku nö riigipalka, järgmisel aastal lisanduvad veel kolm kirjaniku- ja kolm kunstnikupalka, aga see on vaid tilgake meres.

Äsja toimunud haldusreform on samuti jätnud kohaliku kultuuri vaeslapse ossa või hallile eikellegimaale: „Sõna „kultuur“ esineb haldusreformi eelnõus, selle seletuskirjas ja ekspertide hinnangutes vaid mõnel harval korral ja suurt kultuurikulude osakaalu eelarves käsitletakse pigem probleemina.“ (Ott Karulin. No teeme siis poolgi rehkendust. Sirp 20.05.2017). Kohalik kultuurielu on aga just taimelava, kust kultuuritipud saavad sündida. Kõrgharidusega kultuuritöötajate palgad tõusevad küll järgmisel aastal viiendiku võrra, kuid kultuuritöötajad ongi olnud aastaid niivõrd alarahastatud, riigi keskmise palgani plaanitakse jõuda alles aastaks 2020.

2018 valmib Arvo Pärdi keskuse uus hoone ning alustatakse Linnateatri uue hoone projekteerimist, kuid innukas betoonivalamine ei tohiks asendada investeerimist kultuuri loojatesse. 2018 toimuval Londoni raamatumessil on Eesti koos Läti ja Leeduga peakülaline, loodame, et seda suursündmust aitab Eesti riik vääriliselt rahastada. Samuti osaleb Eesti 2018 Veneetsia arhitektuuribiennaalil ning kasvatab tublisti filmitootmise rahastamist seoses EV 100. sünniaastapäevaga.

Märkimisväärne saavutus on meie kultuuripärandi digitaliseerimine ja säilitamine. Nimelt on Eesti alates aastast 2017 maailmas esimene riik, kus hakkas kehtima nn säilituseksemplari seadus, mis kohustab koguma ja säilitama kõiki väljaandeid ka digitaalselt. Seeläbi on loodud alus maailma parimale kultuuripärandi digiarhiivile. Juba praegu saab pea kõiki eesti lehti ja ajakirju netis lugeda, osa tasuta, osa tasuliselt, kuid eesti ajakirjanduse arhiivivaramu on vabalt netis loetav. E-raamatuidki saab nüüd Tallinna keskraamatukogust laenutada (vt ELLU), ei pea alati ostma.

Ometi selgub, et meil kehtivad seadused ei toeta eesti keeles lugemist, seega ka haridust ja kultuuri, kirjutas Triinu Seppam, Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor (“Eesti võiks eraamatute laenutamises haarata ohjad”. Sirp 22.04.2016): „Oleme uhked selle üle, et Eestit tuntakse maailmas kui e-riiki. Samuti räägime üha enam sellest, et väikses Eestis peavad kõigil olema võrdsed võimalused ennast arendada. Nii võikski siis Eesti võtta ohjad enda kätte ning seista Euroopa Liidus selle eest, et e-raamatud oleksid raamatukogude kaudu kõigile elanikele kättesaadavad. Kiviräha raamatut „Mees, kes teadis ussisõnu“ peavad saama eesti keeles lugeda kõik, ka need, kes ei jaksa selle eest maksta.“

Eesti kui üks maailma parimaid kultuuririike võiks seista selle eest, et meie rikas kultuuripärand oleks maailmale tõepoolest ka kättesaadav.

Sirje Kiin

Details

Published: January 05 2018

Maik-Kalev Kotsar – kas järgmine Martin Müürsepp?

Hiljaaegu jälgiti Eestis suurima tähelepanuga kui kunagi varem USA ülikoolide korvpallimeistrivõistluste play-off’i. Põhjuseks eesti noormeeste Rauno Nurgeri ja Maik-Kalev Kotsari kaasalöömine. Kui Nurgeri Wichita ülikool kaotas kohe finaalvõistluse algfaasis ehk 32 parema seas, siis Kotsari Lõuna-Carolina Ülikooli meeskond edenes (võideti Duke, Baylor ja Gators) esimest korda selle ülikooli ajaloos lausa nelja parema sekka ning pani Eesti spordisõbrad vaatama nii poolfinaali öist otseülekannet kui järgmise hommiku kordust. South Carolina küll kaotas Gonzaga ülikoolile 73:77, aga andis seni kogu turniiri jooksul vaid ühe kaotuse saanud Gonzagale vägeva lahingu, mida pesapallistaadionil jälgis kohapeal 77 000 inimest ja telerite taga tipphetkel koguni 20,6 miljonit. Maik-Kalev Kotsar sai taas kõvasti  mänguaega, viskas küll vaid neli punkti, aga rabas kõvasti kaitses.

Details

Published: April 13 2017

Eesti Vabariigi aastapäeval oleme ikka koos

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine on sellel aastal eriline. Nagu meie kõik teame, kokku meie ei saa tulla, kuid saame siiski kontaktis olla virtuaalselt.

See võimaldab meil kokku saada kaugel elavate eestlastega, mitte ainult nendega, kes on kohalikud. See annab uue tähenduse sellele, et “üksi pole keegi.”  See teeb meid tõesti globaalseteks eestlasteks.

Ja kokku meie tahame tulla selle 103. Eesti Vabariigi aastapäeva märkimiseks.

Details

Published: February 21 2021

Positiivse mõtlemise jõust jõulude-eelsel perioodil

Arvustamine ja nurisemine ei sobi just kõige paremini jõulude-eelsesse aega, mitte et Eesti (ja ka meie naaberriik Läti) oleksid lagedad hädadest, mida kritiseerida saaks ja tuleks. Lätis näiteks pingutab venemeelne erakond “Koosmeel” sotsiaaldemokraatlike meelitustega kangesti jõudu tuleva aasta üldvalimiste eel selleks, et nüüd ka etniliste lätlaste poolehoidu saavutada. Valimiste-eelset iluravi kangesti vajav Koosmeel püüab oma tegelikku palet kõigest väest maskeerida ja “meikida”.

Details

Published: December 26 2017