Tervitus Eestile 101. aastapäevaks

Armsad eestlased! 

Oma südametes kindlasti pühitseme uhkusega Eesti Vabariigi 101. aastat vaba riigina vabade riikide peres. Soovitaksin aga, et astume momendiks tagasi ja vaatame, mida võiksime teha kohe, et seda riiki ja tema vabadust aktiivselt toetada. 

Eesti Vabariigi aastapäev ei tohiks olla passiivne tervitus minevikule või eestlusele. See peaks olema aeg, mil iga eestlane, iga eestluse hindaja aktiivselt võtab ette ühe uue sammu Eesti tuleviku heaks. Kutsun kõiki pingutama veelkord demokraatliku eesti vabariigi heaks. Võimalusi on mitmeid.

Järgmise 24 tunni jooksul võiks iga isik, kes loeb neid ridu:

1. Rääkida oma peres ühe isikuga, kes ei ole Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKU) rahaliselt või hääletamisega toetanud ja seletada nendele, miks meie keskorganisatsioon vajab igat eestlast.

2. Helistada oma USA kongressi liikmele ja küsida, kas ta on “Baltic Caucus’i” liige. Kui on, siis tänada; kui mitte, siis soovitada kiiret liitumist. Selleks võiks kutsuda oma pere nooremaid appi, kui inglise keele pärast on muret.

Rohkem informatsiooni leiate kas Ühendatud Balti Komitee veebilehelt, www.jbanc.org või nendelt telefoni teel, 301-340-1954.

3. Saata Valgesse Maija sõnum, mis soovitab tugevat toetust NATO’le. Aadressid: whitehouse.gov; This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it. ; www.presidentialtxt.com.

4. Saata oma noored Eestisse suve- ja keelelaagritesse. Pole paremat eestluse  süsti, kui kamp noori eestlasi omavahel koos. Sealt tuleb järgmine tugev globaalne eesti põlvkond. 

Peame meeles, et ilma ERKÜ’ta ja tema alla kuuluva Ühendatud Balti Ameerika Komiteeta (JBANC) poleks Ameerika poliitikud teadlikud olnud ega toetanud Eestit ja Eesti õigusi möödunud 50 pluss aastat.

Sellega seoses võlgneme suure tänu kauaaegsele ERKÜ esinaisele Marju Rink-Abelile, kes on targalt ja ennastsalgavalt esindanud Eestit ja eestlust Ameerika poliitilisel pinnal mitu aastat. Täname ka teisi, kes on Eesti eest seisnud.

Eestlastena oleme uhked, töökad ja kanged. 101. Eesti Vabariigi aastapäevaks võtame kätte ja pühendame osa sellest tugevusest aktiivselt Eesti Vabariigi järgmisele 100 aastale.

Eestile jõudu soovides,

Maria Pedak-Kari

17. veebruar 2019. a.

Details

Published: February 27 2019

President Kaljulaid poliitilise korrektsuse teenistuses

Eesti riigipea, bioloogiharidusega Kersti Kaljulaid on võtnud nõuks defineerida eestlast, kuid on paraku eksinud geneetika terminitega, kirjutab populatsioonigeneetik Mart Viikmaa Postimehes, lükates ümber presidendi väite, et “sinimustvalget” eestlaste genofondi pole olemas.

Details

Published: November 25 2017

ERKÜ tervitus Eesti Vabariigi 101. aastapäevaks

Eesti Vabariigi juubeliaastapäev on möödas, seda tähistasid 2018. aasta jooksul väärikalt eestlased üle maailma. See oli suur verstapost, kuid märkimisväärsed minevikusündmused pole lõppenud.

Details

Published: February 27 2019

Muusikaline Kogukond

Forestalia ootab esinemist. Foto: Viido Polikarpus

Minu ema oli sügavalt usklik. Ta juhatas Lakewoodi kirikukoori ja mängis kirikus orelit. Ma olen püüdnud olla usklik ja soovingi seda, aga ma lihtsalt ei suuda. Ei suuda.

Details

Published: November 24 2017

Rahvamuusikaõhtu Lakewoodi Eesti Majas

Laupäeval, 2. märtsil toimub Lakewoodi Eesti Majas üks mõnus rahvamuusikaõhtu koos monoetendusega. 

Details

Published: February 27 2019

Kes oli Martin Luther? II

Järg.

Suur erinevus kiriku ning rahvaste ja riikide ajaloos lähtus Lutheri ning usupuhastuse õpetuse ja Rooma katoliku kiriku vahelisest usuõpetusest: Rooma katoliku õpetus eeldas, et õige elab käsutegude täitmisest, Luther aga leidis, et õige elab usust. See usk on usaldus Jumala ja Tema armunõu vastu, mis on kirja pandud Piiblis.  Sellega asetas Luther raskuspunkti meelsusele, mitte tegudele. Luther on veendunud, et usk ise toodab häid tegusid. Need võrsuvad tänumeelest, kui inimene usklikult mõtleb Kristusele ja Tema ohvrile meie heaks ja annab oma elu ja olu Kristuse Jeesuse kätte.

Details

Published: November 22 2017

Ameerika sidemees. Hellar Grabbi meenutades.

Hellar Grabbi 2004. aastal. Autor/allikas: Peeter Langovits/Postimees/Eesti Meedia/Scanpix

Olin Hellar Grabbi nime teadvustanud kui mitte varem, siis hiljemalt Tartu ülikooli raamatukogu erifondi viimastel aastatel seal "Mana" lugedes. Aga meie tutvumine ja esimene kohtumine toimus vaatamata Hellari varasematele Eestis-käikudele alles detsembris 1997. Olin siis Eesti Kirjanike Liidu Tartu osakonna esimees ja sain kusagilt teate, et pean korraldama Hellar Grabbi esimese raamatu "Vabal häälel" esitluse.

Details

Published: February 27 2019

Jagatud mälestused

Viido Polikarpus (arvuti taga) ja Aavo Reinfeldt koos EBSi üliõpilastega. Aavo Reinfeldti foto

Sõitsin järjekordselt bussiga Võrust Tallinna. Olin kutsutud Tallinna Business Schooli (EBSi) loengut pidama. Sain kutse Aavo Reinfeldtilt, oma vanalt sõbralt, kes on professor ja õpetab majandust nii eesti kui inglise keeles. Tema palve oli, et ma kõneleksin oma mitmesugustest kogemustest äri alal Eestis selle rohkem kui kahekümne aasta jooksul, mis ma siin olen elanud. Olin muidugi kohe nõus. On alati põnev rääkida noorte inimestega, eriti veel siis, kui sa suudad neis huvi äratada.

Details

Published: November 15 2017