Sisukord
Sisene kasutajana
Anneta TNP Toetusfondi
Toeta siin Vaba Eesti Sõna!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!
Otsing
Hendrik Toompere monoetendus “Soolo” New Yorgi Eesti Majas
Pühapäeval, 20. oktoobril kell 4 pl etendub New Yorgi Eesti Majas Hendrik Toompere monoetendus “Soolo”.
“Soolo” on kutsutud New Yorgi United Solo festivalile, mis on maailma suurim monoetenduste festival maailmas. Sel aastal esitatakse seal kokku 121 lavastust, 70 ühe-naise ja 51 ühe-mehe tükki 6 kontinendilt. Kõik etendused toimuvad 42. tänaval Theatre Row’l, New Yorgis, ning kavas on draamat, lugudejutustamisi, multimeediat, muusikale, püstijalakomöödiat ja maagiat.
- Details
- Published: October 16 2013
Eestlaste pagulasloo tutvustamine Inglismaal
Eesti Kultuurfond ja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides toetasid minu raamatut "INTO EXILE" ja reisi Inglismaale, kus tutvustasin meie pagulaseestlaste ajalugu ingliskeelses meedias.
Elin Toona Gottschalk
Fotol: Kaks haiglateenijat 1947. a. Paremal Elin Toona ema Liki Toona ja teine on (kass süles) proua Mölder. Foto: erakogu
Kolm toredat sündmust on juhtunud sel aastal. Suvel ilmus mu paglaselulugu "Into Exile: A Life Story of War and Peace," Lakeshore Press raamatute sarjas, mis kirjeldab meie põgenemist Eestist, laagrielu Saksamaal Meerbecki laagris ja meie pagulasaastaid Põhja Inglismaal, kus eesti põgenikele anti võimalus sõlmida töölepingud Briti Home Office'iga, n.n. "Valgete Luikede" skeemi all. Teine meeldiv üllatus oli, kui mind kutsuti 31. juuliks Inglismaale, Leedsi BBC mitmesse raadioprogrammi tutvustama oma raamatut ja seletama baltlaste pagulaselust Yorkshiris. Kolmas sündmus seisab veel ees. Ma sain hiljuti Tartu Kirjandusmuuseumilt kutse tulla Eestisse oktoobris, Kultuurkapitali toetusel, ja kõneleda kirjanik Gert Helbemäest tema 100. aasta juubelil. Tähistatakse ka Valev Uibopuud ja Arvo Mägi. Helbemäe oli meie pagulasajastu kirjanikeperes ainuke, kes elas Londonis ja tema väärikad saavutused on langenud unarusse koos tema generatsiooni kadumisega Inglismaal.
Meie perekonna lugu algas 1944. aasta sügisel, kui minu ema, näitleja Liki Toona ja vanaema Ella, luuletaja Ernst Enno lesk, siis juba 65-aastane ja mina, 7-aastane plika, lahkusime Haapsalust 23. septembril. Meie paat pidi viima meid Rootsi aga me sattusime hoopis Saksamaale. Kui sõda lõppes läks ema Valgete Luikedega 1947. aastal Inglismaale ja meie jäime vanaemaga Meerbecki DP laagrisse, kuni sõitsime temale järele 1948. aasta märtsis.
- Details
- Published: October 14 2013
Koit ja Hämarik jõudsid Estoniasse tagasi
Koidu ja Hämariku koopiate tegemist finantseerinud kunstimetseen Enn Kunila (vasakul) ja Rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe (vasakult teine) jälgivad kujude lahtipakkimist. Foto: opera.ee
29. augustil andis Eesti Kunstimuuseum Rahvusooper Estoniale üle August Weizenbergi skulptuuride Koit ja Hämarik koopiad, mis valmisid kunstimetseen Enn Kunila toetusel Estonia maja 100. aastapäevaks.
- Details
- Published: October 08 2013
Riho Västriku dokfilm võitis auhinna
Riho Västriku dokumentaalfilm "Teekond Araratile" võitis Mägironimise- ja seiklusfilmide festivalil ČortaFest esimese preemia.
IV ČortaFest toimus Serbias Doonau kaldal Čortanovcis 30. augustist 1. septembrini. Osales kaheksateist viimase kolme aasta jooksul tehtud filmi, erinevatel teemadel, alates klassikalistest ekspeditsioonidest, jalgratta- ja lumelauasõiduni. Filmide linastused toimusid "looduslikus keskkonnas" - telgis, 100m kaugusel Doonaust.
- Details
- Published: October 08 2013
Valmis "Tõe ja õiguse" 1. osa ingliskeelse tõlke näidis
Kirjastus Haute Culture Press esitles 5. septembril Tammsaare muuseumis "Tõe ja õiguse" 1. osa ingliskeelse tõlke "Truth and justice. Andres & Pearu" näidiseksemplari.
Tegemist on luksusliku nahk-kinkekarbis nahkköitega, millel on kullatud ornament ja medaljon.
- Details
- Published: October 08 2013
Estonia teatrimaja saab 100 aastaseks
2013. aasta sügisel saab Estonia teatri- ja kontserdimaja 100-aastaseks. Maja 100. aastapäeva tähistatakse septembris suurejoonelise festivaliga, mille korraldavad Rahvusooper Estonia, Eesti kontsert, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Kaasa löövad Riiklik Akadeemiline Meeskoor, Hortus Musicus, Läti Rahvusballett, Teater Varius jpt. Festivali piletid on müügil ja kava leiate siit: estonia100.ee
1913. aastal valminud Soome arhitektide Armas Lindgreni ja Wivi Lönni projekteeritud juugendklassitsistlik Eesti Teater Estonia hoone oli suurim tollases Tallinnas. Kahetiivalise ehitise ühte poolde kavandati teatri-, teise kontserdisaal. Nii on see tänaseni. Võimsate saalikorpuste vahele jäi algselt madalam restoraniga (Valge saal) keskosa, selle ette aga sammastikuga siseõu, mis maja arhitektuuri eriliselt ilmestas. Teatri- ja kontserdimaja avati pidulikult 24. augustil 1913. Skulptor August Weizenberg kinkis teatrile selle puhul oma kaks kauneimat marmorkuju — “Koidu” ja “Hämariku”, mis ehtisid kunagi teatrimaja Punast saali.
- Details
- Published: October 08 2013
Filharmoonia Kammerkoor nimetas Tõnu Kaljuste oma audirigendiks
Tiitli, aukirja ning audirigendi medali andsid koori esindajad üle 4. septembril Tallinna Mustpeade Majas toimunud Tõnu Kaljuste 60. juubelil.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori direktor Esper Linnamägi kommenteeris sündmust: „Soovime väärtustada seda panust, mis Tõnu Kaljuste on Eesti Filharmoonia Kammerkoori kujundamisel teinud – ta on EFK asutaja, pikaajaline kunstiline juht, vaimne liider, pidev koostööpartner ja koori tegevusele kaasamõtleja.“
- Details
- Published: October 08 2013
Palun toeta Sina ka Marie Underi luule ja eluloo inglise keelde tõlkimist
Marie Under (1883-1980) on eestlaste Goethe, ta oli meie 20. sajandi kõige mõjuvõimsam luuletaja, kes esitati pärast Teist maailmasõda 30 korda Nobeli auhinnale, kuid seda ei juletud teha, sest Eesti oli okupeeritud, Under oli poliitiline põgenik Rootsis ja tema luulest polnud tehtud piisavalt häid tõlkeid. Nüüd on aeg käes, et annaksime maailmale teada, kui vapustavalt hea luuletaja Marie Under oli ja kuidas tema dramaatiline elu peegeldab Eesti rahva saatust maailmapoliitikas.
Pühendasin 20 aastat Marie Underi elu ja loomingu uurimisele, mille tulemusena ilmus 2009 suur monograafia „Marie Under. Elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuvõtt“ (864 lk). Teos oli 2010 Eesti riikliku kultuuripreemia ja Virumaa kirjandusauhinna nominent, 2011 sai raamat kirjandusauhinna Underi-Adsoni fondilt Rootsis. 2011 ilmus raamatust lühendatud kordustrükk (672 lk). Teost tõlgitakse juba vene keelde.
- Details
- Published: October 08 2013
Tellimine
"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.
Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.
Toeta ajalehte
Toeta siin Vaba Eesti Sona!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!