Loen praegu raamatut, mida olen küll mitu korda varemgi lugenud. See on Martin Amise „Koba the Dread. Laughter and the twenty million“ (tõlkes „Hirmus Koba. Naer ja kakskümmend miljonit“). New York Times on seda iseloomustanud kui vihast, nördimapanevat, lugejat isiklikult oma imetabasel moel puudutavat. Kujundlikult öeldes on raamat nagu rusikahoop näkku.  Amis küsib oma teoses, miks ajalugu ja intelligentsed inimesed enamasti peavad holokausti hullemaks kui seda, millega said hakkama Lenin ja Stalin. Kuidas saab kuus miljonit surnut olla hirmuäratavam ja taunitavam rohkem kui 50 miljoni inimese surmast, mille põhjustas Lenini ja Stalini hullumeelsus? 

Details

Published: November 14 2011

 

Mati Hint (sündinud 1937 Rõngus. 1963-1975 Tallinna Pedagoogikaülikooli dotsent, professor ja teadur. 2002 aastast Tallinna Ülikooli emeriitprofessor, mitmete auhindadega vääristatud) väidab  6. oktoobri 2011 Maalehes intervjuus Alo Lõhmusele, et on ohtlik  eelistada omaenda analüüsivõimele internetist ammutatud teavet ja seab kahtluse alla Eestis üldlevinud interneti vaimustuse. Maailmas on tähele pandud, et interneti kasutamine vähendab ja lõhub pikkade tekstide lugemise harjumust isegi väga haritud inimestel, lausa kirjandusprofessoritel jättes terve põlvkonna ilma pika tekstilugemise oskusest ja naudingust. 

Details

Published: November 14 2011

 

Eelmises VESs oli lühidalt juttu Vaba Eesti Sõna raskest majanduslikust olukorrast ja sellest, et kui midagi ei muutu, on leht sunnitud rahapuudusel (ilmselt järgmisel kevadel) ilmumise lõpetama. Lehe raske olukord ei tohiks olla kellelegi uudis, sellest on räägitud aastaid ja kindlasti tungivalt viimaste aastate aktsionäride aasta-koosolekutel, et kahanev tellijaskond ning kasvavad trükikulud pressivad lehe lõpetamiskuupäeva aina lähemale.  Siiski tundub VES lõpetamine tulevat paljudele üllatusena – Kuidas siis nii, leht on ilmunud 62 aastat iga nädal, kuidas siis järsku enam ühel päeval ei ilmu?  VES on aastaid elanud vanadest varudest ja katnud puudujääke põhikapitali arvelt. Kui aastaid tagasi, rohkete tellijate ajajärgul, oleks targemaid otsuseid tehtud ning jälgitud paremini oma kulutusi, oleks meil praegu võib-olla ees veel mõned ilmumisaastad. Aga minevikku muuta ei saa. Ja olevik on selline, et aastast puudujääki umbes $30,000 enam katta pole võimalik.

Details

Published: November 14 2011

Miks ma kirjutan
Võõrsil ja  kodumaal tegutsevate  luterlike eesti kirikute “nähtava ühtsuse” taastamine lõppes 2010. aasta jaanipäeval, kui E.E.L.K.  Konsistoorium teatas, et Välis-Eesti Kirikukogu oli hääletanud kirikute ühinemise poolt selleks nõutud 2/3 häälteenamusega.  See ei peatanud aga Põhja-Ameerika eesti ajakirjanduses ja kiriku ringkondades sellel teemal juba mitu aastat kestnud vaidlusi. Neis toetusid ühinemise vastased väidetele, mis on faktiliselt ja juriidiliselt küsitavad ning tihti negatiivsed Eestis tegutseva kiriku ja selle juhtkonna suhtes.  

Details

Published: November 07 2011

Kui sügavalt te tegelikult mõtlete sellele, mida te parajasti uudistest kuulete? Kui näiteks räägitakse triljonist dollarist/eurost, kas te siis oskate seda summat millegagi võrrelda? Miljon dollarit on tuhat dollarit päevas kolme aasta jooksul. Biljon dollarit on tuhat dollarit päevas kolme tuhande aasta jooksul …
Hiljuti kuulsin CNN-i uudis-tereporterit teatamas, kuidas ühe kuulsuse peale kaevati, et ta olevat olnud lärmakas.

Details

Published: November 07 2011

 

Üks asi, milles tuuleturbiine tihti süüdistatakse, on see, et nende tiivad tapavad hulgaliselt linde. Tuuleenergia kasutamine Norra farmides sai tagasilöögi, kui tuuleturbiinid tapsid Smøla saarel üheksa merikotkast kümne kuu jooksul.  Muidugi muretseme me kõik eluslooduse pärast, aga kas me peame seda tegema loobumise hinnaga? Taanis, kus tuuleenergia katab 10% kogu elektrienergia toodangust, sureb tuuleturbiinide tiibade all 30 000 lindu aastas. Kas Taani peaks siis lõpetama sel moel energia tootmise? Kaotab ju Taanis ainuüksi liikluse tõttu elu miljon lindu aastas. Ja Ing-lismaal suudavad kassid võtta elu 55 miljonilt linnult aastas. Kas me peaksime siis keelama nii autod kui kassid? 

Details

Published: October 31 2011

 

Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides on Ameerika eestlaste katusorganisatsioonina tegutsenud ligi 60 aastat.  Mul oli au kandideerida ERKÜ üldkogusse 1965.  aastal ning ma teenisin VI , VII ning VIII Esinduskogude koosseisudes kuni 1974. aastani. Tol ajal oli Rahvuskomitee austatud organisatsioon, mis tegeles Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisaktsioonidega ning eesti keele ja kultuuri säilitamisega. Mullu esmakordselt tagasi tulles ERKÜ ridadesse peale 36-aastast vaheaega,  oli mul tõesti masendav näha, kui madalale tasemele Rahvuskomitee toetus oli aastate jooksul langenud. 

Details

Published: October 16 2011

 

Üks asi on kindel: energiaallikad pole kunagi allunud turumajanduse seadustele. Põlevkivist saadud energia omahind on alati ületanud taastuvenergiale antud toetusi. Valitsus soovib küll säilitada Eesti Energia status quo´d, aga ei taha samal määral korvata keskkonna- ja tervisekahjusid, mis on tingitud maavarade kasutamisel tekkinud saastamisest.  Meie justkui ei peaks seda märkama. Meie justkui peaksime maksma. Eesti Energial on alati olnud juurdepääs maksumaksja rahale ja ta on olnud väljaspool konkurentsi. Sestap kasvavad meie elektriarved viiendiku võrra ja me justkui ei peaks seda märkama.

Details

Published: October 24 2011