USA poliitikaanalüütik, "Balti küsimuste oraakel" Paul Goble analüüsis Eesti, Läti ja Leedu taasiseseisvumise 20. aastapäevaga seoses Balti riikide ees seisvaid probleeme. Ajakirjas The Economist ilmunud artiklis kirjutas Goble, et "riskides olla skunk selle aastapäeva  tähistamise aiapeol" tahab ta pühendada suurema osa oma märkmetest neile väljakutsetele, millele ei ole vastatud, kuna neile vastata on kas raske või võimatu.  Goble'i sõnul seisavad Eesti, Läti ja Leedu vastamisi kolme "võimatusega": väikesed territooriumid, geograafiline asukoht ja demograafia. "Rääkigem ilustamata: Eesti, Läti ja Leedu on väikesed riigid. Sellest võib teha kolm ilmset järeldust. Kõigepealt on neil vähe ruumi vigade tegemiseks. Teiseks on nad tüüpiliselt sõltuvad teistest. Ja lõpuks ignoreerivad neid sageli teised riigid või ohverdavad nende huve selle nimel, et saavutada kokkuleppeid suuremate ja "olulisemate" riikidega," toonitas Goble. 

Details

Published: September 12 2011

 

Presidendivalimiste analüüs Eelmistel presidendivalimistel oli paljudel valik selge. Nii Toomas Hendrik Ilvesel kui Arnold Rüütlil olid selged pooldajad ja neil omakorda selged argumendid, miks ühte või teist pooldada.  Ilves kerkis esile valgete jõudude esindajana, kes näis esindavat euroopalikku valikut. Ilvesega näis Eesti endale taas saavat presidendi, kes võiks võrdsena seista Euroopa liidrite kõrval ning keda kultuurieliit toetab ja hindab. Ilves sai presidendiks kuhja etteantud loorberitega. Saatus oli Ilvese vastu veelgi heldem: ta sattus presidendiks Eesti majanduse ühe raskeima kriisi eel ja ajal. Ilves rääkis kriisist kui võimalusest. Ometi läks teisiti. Kui ka need, kes Rüütlit ei poolda, suudavad ilmselt hästi ette kujutada teda kriisiaegse presidendina, siis Ilvese krii-siaegsest tegutsemisest ei mäleta keegi ilmselt suurt midagi. Enamgi veel, avalikkuse silmis taandus Ilves valitsuse tegevuse halliks taustamängijaks.

Details

Published: September 12 2011

 

Tulla väliseestlasena Eestisse elama, on nagu langeda keset muinasjuttu. Oled terve elu sellest paigast kuulnud, sellest laulnud, sellest pilte näinud, nii et kui sa esimest korda näed Tallinna kilukarbisiluetti sa vaevu saad uskuda, et see pole unenägu. Nii nagu paljud inimesed vist tunnevad, kui nad näevad esimest korda New Yorki või Pariisi, mina tundsin kui ma nägin esimest korda Tallinna. Asuda aastaks ajaks Tartusse elama 2005. aastal oli nii põnev – seal on ju nii palju ajalugu, ülikool oma traditsioonidega, ja to-hutult palju kultuuri! Tartus on väga lihtne armuda Eestisse (paljud välisüliõpilased oleksid selle väitega nõus).

Details

Published: August 31 2011

Rida aastaid on käinud kibe sõnasõda globaalse kliima soojenemise poolt ja vastu. Tänu viimasele kahele raskele talvele liigub näiteks väide, et tegemist olevat hoopis kliima jahenemisega! Kliima soojenemine olevat bluff ja “kinnimakstud teadlaste väljamõeldis”.
Et küsimusele arukalt läheneda, peame alustama hoopis teisest küljest. Kõigepealt nendime, et Päikeselt saab Maakera kogu oma energia ning Päikese kiirgus on see mis määrab Maakeral toimuvate protsesside käigu ning üksikasjad. Teiseks, Päike/Maa süsteemis kehtib füüsikast tuntud energia jäävuse seadus, s.t energia ei teki ega kao. Energia kasv tähendab energia allika ning vähenemine energia vastuvõtja olemasolu.

Details

Published: July 25 2011

Vahel on mul selline tunne, et ma olen sündinud siia ilma ainult selleks, et tõestada Murphy seadust, mille järgi kõik, mis peab untsu minema, untsu ka läheb. Mitte et ma oleksin mingi needuse alla langenud. Ja ka seda pean ma tunnistama, et suured asjad on mul elus õnnestunud. Lihtsalt pisiasjad kipuvad käest ära minema. Nii et tegelikult ei peaks ma üldse elu üle kaebama, lihtsalt minu kiired otsused kipuvad mul vahel aeglaselt hinge seest võtma.

Details

Published: July 18 2011

Sel päeval, kui ma pidin käima Võrus hambaarsti juures, et lasta paar hammast välja tõmmata, hakkas mul endast hale. Miks on nii, et just minuga peavad juhtuma niisugused halvad asjad? Mu haledus enda vastu sai aga otsa, kui ma lugesin Aili ja Ülo Jõgi raamatut „Viie võimu all“ (Tartu, 2010).
Kohtasin Aili ja Ülo Jõe poega Tõnu Jõge paar aastat tagasi seoses meie Kurenurme päikesepargi rajamisega. Ene Kerge andis mulle Tõnu kui võimaliku päikesepargi inseneri telefoninumbri. Helistasin talle otsemaid ja andsin ülevaate meie plaanidest. Tõnu vastas mulle, et ta on kõigest huvitatud, aga parajasti ta suusatab Šveitsi Alpides ja seetõttu pole võimalik asja sügavamalt käsitleda. Kui puhkus läbi, siis lubas ta minuga ise kontakti võtta.

Details

Published: July 09 2011

Äsja  -  21. juunil  -  algas ametlikult Maa põhjapoolkeral suvi. Ilmad lähevad järjest palavamaks, inimesed siirduvad suvepuhkustele ja suurem trall on alles ees. Ometi, tähelepanelikult vaadates, on sellesse rõõmu segatud esimene kainestav fakt. Nimelt 21. juunil saa-vutas keskpäevane Päike oma suurima kõrguse. Tallinna ja Stockholmi laiuskraadil oli selleks +54.0º, Tartus +55.0º, Torontos +69.4º, New Yorgis ning Chicagos +72.4º. Siitpeale on, Lydia Koidula kombel poeetiliselt väljendudes,  “salaja sammumas sügise”, sest Päike hakkab aeglaselt vajuma.

Details

Published: July 09 2011

Täna oli mul palju tegemist, mitte küll globaalses mõttes, küll aga mu enda jaoks: kõplasin kartulipõllul, sõin maasikapeenralt esimesi maasikaid ja maalisin. Maal, mis mul parajasti käsil on, kujutab Sinimägesid ja selle tähendust nende meeste jaoks, kes seal sõdisid. Töö peab olema valmis 21. juuniks.
Kuid vahepeal on mul olnud aega ka jälgida uudistekanaleid. Ükskõik, kas ma vaatan Eesti telekanaleid, BBC-d või CNN-i, isegi Russia Today´d, olen ma jõudnud järeldusele, et pankurid ei ole meie sõbrad. Pankurid võtavad maailma üle. Mida ma saan muud väita nähes, mis parajasti maailmas toimub.

Details

Published: June 27 2011