Sisukord
Sisene kasutajana
Anneta TNP Toetusfondi
Toeta siin Vaba Eesti Sõna!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!
Otsing
Rahvuskaaslaste Programm ja väliseesti meedia
Osa Rahvuskaaslaste Programmi Konverentsi meedia töögrupi liikmeid, vasakult: Martin Ehala, Taave Vahermägi, Maarja Pärl-Lõhmus, Kärt Ulman, Sirje Uriko, Marju Rink-Abel, Rein Abel, Aime Andra, Sirje Kiin, Sirle Sööt, Iivi Zajedova, ees Rain Ots. Puuduvad Aho Rebas, Liia Urman, Maimu Mölder. Foto: Sirje Kiin
17.-18. septembril Narvas toimunud Rahvuskaaslaste Programmi Konverentsil osalesid ka käesolevat ajalehte, Vaba Eesti Sõna, väljaandva aktsiaseltsi The Nordic Pressi juhatuse liikmed Sirje Uriko, Aime Andra ja Kärt Ulman.
- Details
- Published: October 07 2015
Talunik ja ärimees
Mees ja naine erinevad teineteisest põhjalikult. Vähemalt ma usun, et mõtlemisprotsessid on neil küll erinevad.
Meditsiiniliselt on tõestatud, et naised kasutavad oma aju teistmoodi kui mehed, naise aju on ehitatud nii, et nad võivad korraga täita mitut ülesannet. Näiteks tegelda mingi vajaliku toiminguga, hoolitsedes samal ajal lapse või isegi mitme lapse eest.
- Details
- Published: October 07 2015
Mis on saamas eestlusest, on meie endi teha
LEP 2015 EKN – ERKÜ kongressi järelmõtteid
Marit Davey
Siinne mõtisklus on kokkuvõte minu esinemisest LEP 2015 EKN – ERKÜ kongressil ning jätk Tartu Ülikooli ajakirjanduse õppejõu Maarja Pärl Lõhmuse eelnevale käsitlusele samal teemal (14. august 2015).
Aeg-ajalt on mulle mulje jäänud, et kodueestlased pole huvitatud väliseestlaste elust-olust või isegi trotsivad neid, kes kodumaalt ühel või teisel põhjusel lahkunud on.
Kui sa just nii öelda Eestit oma kuulsusega kaardile ei pane või kodumaale tagasi suunduda ei kavatse, siis eraldatakse sind kui teise sordi eestlast, kes kodustele teemadele kaasa rääkima ei peaks.
Oled nii öelda maha kantud. Ma ei räägi siinkohal endast, vaid pigem vastukajast väliseestlastest arvamusliidrite artiklitele kodueestlaste poolt.
Samal ajal on praegune elujärk pannud paljusid inimesi vaatlema end kui maailma kodanikke eestlase asemel.
- Details
- Published: September 30 2015
Õunaaeg
Viido lapselaps Karl Alex Allemann Viido aias. Autori foto
Jälle on õunamahla tegemise aeg ukse ees ja see teeb mu meele väga rõõmsaks. Ma olen küll erakordselt laisk inimene, aga õuntest mahla pressimine, mis on tegelikult üsna töömahukas, ei ole mulle kunagi olnud vastukarva.
- Details
- Published: September 30 2015
Endine minister Klõbi talus
Ivari Padar ja Valdur Tiit Klõbi talus. Foto: Viido Polikarpus
Eelmisel nädalal käis meie Klõbi talus endine põllutööminister ja Võrumaa mees Ivari Padar (pildil vasakul). Teda huvitas meie päikesepark. Ta ütles, et kuigi meie talud on üsna lähestikku ja ta on juba ammu tahtnud külla tulla, on see ikka viibinud. Muidugi oli ta lehtedest lugenud meie projektist ja pingutustest päikesepargi rajamisel.
- Details
- Published: September 23 2015
Proovile panek

„Septembris 1944 põgenes umbes 75 000 eestlast kodumaalt. Mälestused lühikesest Nõukogude okupatsioonist 1940–41 olid veel värsked ja Nõukogude armee oli lähenemas Tallinnale, põgenikud lootsid pääseda kurvast saatusest, mis oleks oodanud brutaalse kommunistliku režiimi käes. Paljud ei näinud enam kunagi oma kodumaad. Kokkuvõttes hukkus ajavahemikus 1940–1959 umbes 145 000 etnilist eestlast kommunistliku türannia tagajärjel.
- Details
- Published: September 14 2015
Kadunud päev
Eile oli kolmapäev. Olen selles kindel, sest umbes kell 14.30 kuulsin ma oma koera Mukit haukumas meie naabri Maru Ennu peale, kes sõitis siit jalgrattal mööda, et jõuda autokauplusse, mis tuleb maantee äärde.
Ma olen kogu aeg öelnud, et lähen ka autokauplusse sisseoste tegema, aga siis ma kas unustan ära, et on juba kolmapäev, või siis ei ole mul kodus sularaha, aga kaardiga seal maksta ei saa.
- Details
- Published: September 10 2015
Erik-Niiles Kross: Eesti vastutab ka okupatsiooni ajal võidelnud veteranide eest
Tartu Ülikooli õigusteaduse professor Jüri Uluots oma kabinetis. 1930ndate algus
- Details
- Published: November 20 2015
Tellimine
"Vaba Eesti Sõna" PDF-i täisversioon on tasuline. Kasutajakonto saamiseks tuleb täita tellimus. Maksmise ja tellimise info vaata sisukorrast Lehe tellimine. Tasuda saate krediitkaardiga PayPal'i kaudu siit.
Full PDF version of the paper costs $60 per year. To open your account, please click for more info Lehe tellimine. You can pay directly through PayPal. This is the safer, easier way to pay online.
Toeta ajalehte
Toeta siin Vaba Eesti Sona!
Donate here to Vaba Eesti Sõna!








