1996. a, kui jagasime Heliga peastaabis kontorit. Foto: Viido polikarpus

Üks kõige raskemaid asju maailmas on tunda iseennast. Ilmselt veelgi keerulisem on tunda oma naist!

Lugesin hiljuti, kuidas Benjamin Franklinil, kui ta oli kuueaastane poisikene, oli taskus vaid kuus vasksenti. Oli pühadeaeg.

Poiss läks poodi ja nägi seal vilet ning ostis selle oma sentide eest ära. Suure rõõmuga läks ta koju.

Ta puhus oma vilet kodumaja juures, kuni ta õed ja vennad hakkasid naerma ja ütlesid talle, et ta oli oma vile eest maksnud kuus korda kõrgemat hinda, kui see tegelikult maksab.

Nad lugesid üles kõik asjad, mis poiss oleks veel saanud, kui ta poleks vile eest nii palju maksnud.

Seepeale hakkas väike Benjamin nutma, sest ost, mille üle ta nii uhke oli, põhjustas talle nüüd rohkem kannatusi kui rõõmu.

Ja äkki selle loo taustal mõistsin ma oma naist, seda, mis tunne teda valdab poes ostlemas käies.

Details

Published: August 28 2015

Konrad Adenaueri Fond on Eestis aktiivselt töötanud juba aastaid. Paar nädalat tagasi sain ma neilt alljärgneva kutse: „Austatud Härra Polikarpus,

Details

Published: July 27 2015

Meie isade sangarlik heitlus Eesti Vabadusõjas määras ajaloolise kindlusega Eestile eluõiguse iseseisvuseks ajal, millal küsimus seisis – olla või mitte olla.  See heitlus määras meile ka austava ülesande: jääda 22. aastaks õhtumaa kultuuri üheks tugevamaks kantsiks ja eelpostiks Ida tooruse ja vägivalla piirimaadel.

Details

Published: November 20 2015

Suvi on heitlik olnud ja uskumatu, kuid tõsi – päevad hakkavad jälle lühemaks jääma!

Palju on sel suvel juhtunud, aga miski ei ole läinud nii nagu plaanitud.

Jälle oli 7. juuli – minu sünnipäev, mis seekord möödus väga vaikselt. Sel päeval lubati vihma.

Otsustasin, et ma ei kutsu külalisi, sest oli nädala keskpaik ja kui mu naine on Tallinnas, siis oleks külalised mulle suureks peavaluks.

Ma ei ole tugev peo kavandamisel ja elluviimisel.

Nõnda olin ma oma sünnipäeva, 7. juuli hommikul valmis kõige koledamaks ilmaks.

Suur oli mu üllatus, kui mu kass kell 5.30 mu üles äratas, kolistades metalleurosid täis karpi mu voodi kõrval endale tähelepanu tõmbamiseks, sest ta tahtis süüa – väljas oli valge ja päike kõrgel taevas. Etteruttavalt võin öelda, et selliseks kujunes kogu päev.

Tõusin üles, keetsin endale tassi kohvi ja olin õnnelik, et kogu päev oli minu päralt!

Details

Published: July 21 2015

Ahti ja mesilased Klõbi talus.    Foto: Viido Polikarpus

Details

Published: July 13 2015

Jaanipäev 2015 maal.    Viido Polikarpuse fotod

Details

Published: July 06 2015

Hera lapsed Klõ̃bi talus.   Fotod: Viido Polikarpus

Details

Published: June 22 2015

Pettai on lõunaeesti murdes “mänd, männipuu”.  Foto: Viido Polikarpus

Details

Published: June 19 2015