Eesti Elu 26. juuni number toob Elle Puusaagi juhtkirja “Dramaatiline suvi 1940”, mis hästi valgustab saatuslikku sündmust  –  Eesti Vabariigi vägivaldset okupeerimist N. Liidu poolt. Lubatagu mul sellele lisada mõned mõtted.

Ehkki olin siis noor (12), on toonased sündmused veel eredalt meeles. Elasin neile kaasa ning valusad armid sellest on jäänud tänini püsima.

Details

Published: September 10 2015

Alo Lõhmus.     Foto: ERR

Eesti rahvus on keelekeskne nähtus.

Muukeelseid eestlasi ei ole olemas ega saagi olla.

Küll aga on igal muukeelsena sündinul võimalik eestlaseks saada eesti keele omandamise ja sisekõnelise mõtlemiskeelena kasutusele võtmise kaudu, kirjutab Alo Lõhmus ERR Arvamusportaalis.

Muinasaja lõpul kuulusid eestlased pigem kohaliku piirkonna suurrahvaste hulka.

Meid oli siis kokku kuni 200 000 inimest, soomlasi aga poole vähem, rootslasi 400 000, norralasi 200 000, taanlasi 350 000–500 000, leedulasi 120 000–170 000.

Eestlaste kaotus muistses vabadusvõitluses ei toonud teatavasti kaasa asustuskolonisatsiooni: saksastus vaid arvu poolest marginaalne ülemkiht.

Eesti talupojad ei pidanud taanduma saksa talupoegade ees.

Täismahus artiklit loe edasi siit.

Details

Published: February 01 2016

Katrin Laur, režissöör, Köln

Poliitikud ei tohi teha nägu, justkui põgenikelaine midagi ei muudaks. Põgeniketeemat ei saa endisel moel jätkata.

Kõigepealt mõned arvud. Saksamaal elab 80 miljonit inimest. Sel aastal oodatakse riiki 800 000 põgenikku, kui praegune põgenikevool ei muutu. Saksa riigi ametlik seisukoht on, et sellega saadakse hakkama, ehkki see on suur pingutus.

Details

Published: September 09 2015

Mõne aasta pärast tähistame Vabadussõja alguse sajandat juubelit.

Details

Published: November 20 2015

Veiko Kaufmann Keskkonnainvesteeringute Keskusest ja Thomas Shneider Konrad Adenaueri Fondist koos Viido Polikarpusega Kurenurme päikesepargis. Autori foto

Details

Published: August 10 2015

Ilvi Jõe-Cannon, politoloog

10 aastat tagasi tõstatas professor Mati Hint küsimusi eesti keele vabaduse kohta artiklis, mis ilmus 2005. a. Õpetajate Lehes nr 8. Ta oli juba 18 aastat varem tõstatanud sama küsimuse kirjutises „Demokraatia ja keel“, kui oli sügav venestamise aeg okupeeritud Eestis. Aga miks sama küsimus 10 aastat tagasi, kui Eesti oli juba enam kui tosin aastat eksisteerinud iseseisva riigina?

Eesti põhiseaduse 1. peatükis deklareeritakse: ”Eesti riigikeel on eesti  keel.” Sellest hoolimata on meie emakeel ohus. Näiteid selle kohta ei ole raske leida. Hiljuti avaldas Rein Veidemann Postimehes (29.07.2015) arvamust, et “uus päev haridus- ja teadusilmas tõuseb ingliskeelsena”; Veidemann näeb selles  Eesti  humanitaaria loojangu algust. Samasugust ohtu näeb riigikogulane Mihkel Raud Eesti Keele Instituudi  ja Tartu Ülikooli koostöölepingus. 

Details

Published: September 09 2015

Viido lapselaps Karl Alex Viido mänguasjaga!  Foto: Viido Polikarpus

Details

Published: August 06 2015

Igaüks on ise oma õnne sepp ja oma elu kujundaja.

Details

Published: August 26 2015